Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tihendusi" - 5 õppematerjali

Olümpiaad 2006 2007
4
doc

Olümpiaad 2006/2007

................ 1. küsimus On teada, et kalad käituvad ohu korral (kas röövkalade lähenedes vm) väga eriliselt. 1. Millise meele abil nad saavad selleks signaali? Nad saavad infot ohu korral küljejoonest. Bioloogia 7. klassile, [WWW] http://www.avita.ee/pdf/bio_p6hikoolile_Iosa.pdf 2. Mis on kaladele ohusignaaliks? Kuidas see tekib ja levib? Ohusignaaliks on vee rõhumuutused. Ründav organism tekitab vees paratamatult oma liigutamisega tihendusi ning hõrendusi, nagu õhus võnkuv objekt tekitab õhus tihendusi ning hõrendusi ehk heli. Veekeskkonnas olevad tihendused ja hõrendused ehk kõrgema ja madalama rõhuga piirkonnad levivad nagu lained ja tekitavad ärrituse kala küljejoone elundis, mille abil kala tajubki ohu allikat. 3. Milline on ohusignaali tundlikkuse alampiir kaladel? 2. küsimus Taimede lehtedest lendub ligi 30 000 orgaanilist ühendit. 1

Bioloogia → Bioloogia
31 allalaadimist
Helilained
1
doc

Helilained

HELILAINED Füüsika osa, mis seletab helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga ­ keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades Keskkond Levimiskiirus m/s Keskkond Levimiskiirus m/s Õhk (-20 ºC) 319 Merevesi (+4 ºC) 1 500

Füüsika → Füüsika
112 allalaadimist
Astronoomia
3
docx

Astronoomia

süsiniktsükkel (CNO) Ühe He tuuma tekkimisel vabaneb energiat ca 20-25 MeV (3,2 ­ 4*10^12 J). Päikese tuumas on keskmiselt energia produktsioon 0,001 W/kg ­ tuhat korda väiksem kui inimkehas! Osa planetaarudena ja supernoova plahvatusel välja heidetud ainest läheb uuesti käiku uute tähtede moodustumisel ­ aja jooksul tähtede metallilisus järjest suureneb. Supernoovade plahvatused omakorda aitavad tähetekkele kaasa, tekitades molekulaarpilvedes tihendusi. Uued tähed tekivad külmades molekulaarpilvedes (T -10-20 K) Meie galaktikas on molekulaargaasi ca 1-3 *10^9 M, kuid tähetekkes osaleb sellest vaid 0,1 ­ 2 %. Aastas tekib galaktikas ca 3M jagu uusi tähti. Päikesesüsteemi planeetide keemiline koostis on hoopis erinev tähtede omast, domineerivad C, N, O, Si, Fe, jt. Kõik need elemendid on sünteesitud termotuumareaktsioonidel tähtede sisemuses. Päikesesüsteem tekkis ca 9 miljardit aastat pärast Suur Pauku.

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
Remont ja rekonstrueerimine
11
doc

Remont ja rekonstrueerimine

ava 2% katuse pinnast - külgnemistel vertikaalpindadega ka samad probleemid kui ventileerimatutel katustel; - sõlmede lahendused parapettide juures, katuse liitumine kõrgemaleulatuvate seintega, ventilatsioonisahtide jms läbiminekukohtadega (liiga madalad ülespöörded ja lahendamata rullmaterjali servade kinnitused), räästa- ja harjalahendused, lae ja seina liitumiskohtades pole ette nähtud vajalikke tihendusi, et niiskus ei pääseks siseruumi ja siseõhu niiskus katuse soojustusse, jne; - vead lamekatuste projektides, nagu aurutõkke (ka hüdroisolatsiooni) lahendustes, õhutatava (ventileeritava) soojustuse puhul ei ole projekteeritud korralikult toimivat süsteemi. 103 32. Kirjelda viilkatusel esinevaid kahjustusi ja renoveerimisettepanekuid. Plekk-katuste, eriti tasaplekist katuste puhul esinevad järgmised vead:

Ehitus → Remont ja rekonstrueerimine
55 allalaadimist
Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

faasis. Samas faasis olevaid osakesi ühendavat pinda nimetatakse laine frondiks. Laine front määrab laine kuju. Laine front võib olla sfääriline, silindriline, tasa või ebakorrapärane. Sfäärilise frondi tekitab pulseeriv kera, silindrilise pulseeriv silinder, tasalaine – pulseeriv tasand. Laine frondi kujuteldavaid ristsirgeid, mis näitavad laine liikumise suunda, nimetatakse helikiirteks. Helivälja põhilised näitajad Helilained vedelikus kujutavad tihendusi ja hõrendusi, mida tekitab võnkuv allikas. Tihendused ja hõrendused on seotud kohaliku rõhu muutusega. Kui heli puudumisel antud kohas rõhk on P0, siis helilaine läbimise hetkel tõuseb ja omandab väärtuse P1. Rõhkude vahet P0 - P1 nimetatakse heli- ehk akustiliseks rõhuks. Helilaine levimisel rõhk antud punktis muutub sõltuvalt tema kaugusest heliallikast ja ajast. See seos võib eri suundades olla erinev, kuid üldistades võib öelda, et helirõhk on

Merendus → Laevandus
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun