Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Ilmar Laaban sündis Tallinnas. Eestlasest isa ja lätlannast ema. 193440 Tallinna Reaalkool. Tallinna konservatoorium (klaver). Tartu ja Stocholmi Ülikool. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Autori sürrealistlik luulestiil on avardunud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tihenduses ja laadis kasutamist nooremate luuletajate loomingus. Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 ) Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat nn kõlalist luulet ehk häälutusi. "Rroosi Selaviste" (1957)luulekogu Aforistlikes värssides andub totaalsele foneetilisele ja semantilisele keelemängule, kasutab paralleelselt mitme keele väljendeid
Joonis 4.2 Mehaaniliselt juhitav 3/2 klappjaoti Joonis 4.3 Mehaaniliselt juhitav 4/2 klappjaoti 4.1.2. Siiberjaotid Siiberjaotitel on suurem läbivool klappjaotitest, aga samal ajal on neil pikem ümberlülitumise aeg. Samuti pole neil nii head tihendust. Antud pneumojaotides on kasutusel liuguvad tihendid. Et vähendada tihendite kulumisest põhjustatud suruõhu leket, kasutatakse nendes pneumojaotides ühelt poolt õhuvoolu juhtimist siibriga. Tihenduses kasutatakse klappjaotide juures kasutatavaid konstrukstioonipõhimõtteid. Siiberjaotid on kasutusel suurtel voolukiiruste ja siis, kui vaja on kasutada väikest jõudu (joonis 4.6; joonis 4.5) Joonis 4.4 Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti 11 Joonis 4.5 Mehaaniliselt juhitav 3/2 siiberjaoti 4.1.3. Bi- ja monostabiilne pneumojaoti Bistabiilne jaoti on kahepoolse toimega
kasutamise korral tuleb arvestada sellega, et vardapoolse membraani aktiivne pind väheneb tihendussüslfooni aktiivse pinna võrra. Sülfoon rõhulangu andur koosneb kahest võrdväärse aktiivpinnaga sülfoonist, mis muundavad mõõdetavad rõhud vastassuundadesse suunatud jõududeks. Tekkiv rõhulangule Δ(P1 – P2) proportsionaalne jõudude vahe tasakaalustatakse vedruga ja sülfooni enda jäikusega. Kahe sülooniga rõhulangu andur on väga tundlik, sest puudub hõõrdumine väljuva varda tihenduses (seda pole vaja!). 20/27 jklng3.sxw Nivooandurid. Peamisteks mehaanilisteks nivooanduriteks on ujukandurid, membraanandurid ja termohüdraulilised andurid. Ujukandur on kõige lihtsam konstruktsioonilt ja tööpõhimõttelt. (joonis 0.2.25a). Nivoomuutus mahutis muudab ujuki asendit, mille väljundsignaaliks on varda 1 liikumine. Membraananduri (joonis 0.2.25b) tajuriks on membraan 5, mis jaotab anduri korpuse
Sele 68- Suruõhuga juhitav 3/2 normaalselt suletud pneumojaoti 6.2.4.2 Siiberjaotid Võrreldes klappjaotitega iseloomustab siiberjaoteid suurem läbivool, kuid samal ajal on neil suurem ümberlülitumise aeg. Samuti ei ole nad nii hea tihendusega kui klappjaotid. Antud pneumojaotites on kasutusel liuguvad tihendid. Selleks, et vähendada tihendite kulumisest põhjustatud suruõhu leket, kasutatakse nendes pneumojaotites ühelt poolt õhuvoolu juhtimist siibriga, kuid tihenduses kasutatakse klappjaotite juures kasutatavaid konstruktsioonipõhimõtteid. Seledel 69, 70, 71, 72, 73, 74 on esitatud mitmeid erineva ehitusega siiberjaoteid. Sele 69- Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti 66 Sele 70 - Pneumaatiliselt juhitav 5/3 siiberjaoti Sele 71 - Pneumaatiliselt juhitav 4/2 siiberjaoti 67 Sele 72 - Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti erinevates asendites
Sele 68- Suruõhuga juhitav 3/2 normaalselt suletud pneumojaoti 6.2.4.2 Siiberjaotid Võrreldes klappjaotitega iseloomustab siiberjaoteid suurem läbivool, kuid samal ajal on neil suurem ümberlülitumise aeg. Samuti ei ole nad nii hea tihendusega kui klappjaotid. Antud pneumojaotites on kasutusel liuguvad tihendid. Selleks, et vähendada tihendite kulumisest põhjustatud suruõhu leket, kasutatakse nendes pneumojaotites ühelt poolt õhuvoolu juhtimist siibriga, kuid tihenduses kasutatakse klappjaotite juures kasutatavaid konstruktsioonipõhimõtteid. Seledel 69, 70, 71, 72, 73, 74 on esitatud mitmeid erineva ehitusega siiberjaoteid. Sele 69- Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti 66 Sele 70 - Pneumaatiliselt juhitav 5/3 siiberjaoti Sele 71 - Pneumaatiliselt juhitav 4/2 siiberjaoti 67 Sele 72 - Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti erinevates asendites
ja eleegilist paratamatusetunnet. Uue kunstilise süvenemisega kujutab luuletaja oma maa ja rahva saatust, põhjaranniku ja saarte loodust. Kokkuvõtva tähendusega kogus „Tuule valgel“ on tähtsal kohal enesetunnetuslüürika. Juurteni indiviidiomane, sulab selles orgaaniliselt ühte rahvuslikult ja üldinimlikult tähendusrikas. Elusügisesse astunu kogemuse mõtestamisse sugenenud tumedaid meeleolusid tasakaalustab stoiline eneseväärikustunne. Kogu nimiluuletus esitab maksimaalses tihenduses ja keerukuses poetessi vaimse kujunemise loo. Tema loomingus ilmnevad isikupärasel kujul meie luule ühe liini arengujooned 1940–1970ndatel. Tema vahendusel on eesti lugejani jõudnud paljud silmapaistvad soome luuletajad. Kogud: „Põleva laotuse all“, „Kohav rand“, „Talgud Lööne soos“, „Selgel hommikul“, „Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja“, „Luuletused ja poeemid“, „Unistaja aknal“, „Rannalageda leib“, „Tuule valgel“.
annaabi.ee 
