Vastavalt rakkude kujule: Lame-, kuup- ja silinderepiteel Vastavalt ülesandele: katte-, näärme- ja tundeepiteel LAMEEPITEEL -difusioon (alveoolides) -filtratsioon (neerudes) KUUPEPITEEL -sekretioon -absorbtsioon (neerudes) SILINDEREPITEEL -ülemistes hingamisteedes (ripsmed) -seedekulgla (mikrovill) Intratsellulaarsed liidused TIHELIIDUS ANKURLIIDUS AUKLIIDUS SK -Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist -Hea verevarustus (va kõõlused ja kõhred) - Närviinnervatsioon (va kõõlused ja kõhred) Funktsiooniks: Erinevate kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse Vigastustest paranemine TROOFILINE (toite funktsiooniga) Veri Lümf Retikulaar sidekude Rasvkude Kohev sidekude Toe fun sk
o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga o Epiteelis pole veresooni, toitained ja hapnik difundeeruvad läbi basaalmembraani o Epiteelirakud uuenevad väga kiiresti (epidermise 2 nädalat, peensool 4-6 p o Epiteelidel esineb polaarne diferents (basaalne osa kontaktis basaalmembraaniga, apikaalne osa on kontaktis valendikuga) o Epiteeli rakud on ühendatud liiduste abil: Tiheliidus ühendab rakkude membraanid, et ained ei pääseks rakkude vahele Ankurliidus õhendab rakkude tsütoskeletid ja seob rakud tugevalt kokku Adrehentsliidus Desmosoomid Aukliidus vahetatakse signaalmolekule (südame- ja silelihasrakkudes) Ülesanded o Moodustada barjäär organi ja teda ümbritseva keskkonna vahel (epideelidel naha pinnal, põies)
ja aktsioonipotentsiaali indutseerimine. Närviraku sees edasikanduv signaal on elektriline, närvirakkudevaheline signaal on aga keemiline. Kahe närviraku kontakti kohta nim. sünapsiks. Elektrilised sünapsid vahendavad informatsiooni kahe neuroni vahel otsese elektrilise kontakti teel: post- ja presünaptilised membraanid on omavahel tihedalt ühendatud valguliste struktuuride vahendusel (tiheliidus). Läbi tiheliiduse suunatakse elektriimpulss otse ühelt rakult teisele, signaali ülekandumine toimub otse ilma keemiliste vahendajateta. Sünaptiline närviimpulsi ülekanne on aga valdavalt keemiline ja toimub neurotransmitteri kaudu. Neurotransmitter sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas, kust ta sekreteeritakse sünaptilisse pilusse. Neurotransmitter seostub spetsiifiliste retseptoritega.
prismaatilised, esineb konjuktivaalvõlvis, higinäärmete viimajuhas, osalt nais-ja meesureetras. Basaalmembraan koosneb basaalkihist(kollageen 4) ja retikulaarkihist, mis on suuremalt osalt kollageen 3 3.loeng A. Arend Rakukontaktid Rakke hoiavad koos: · Glükoproteiinid glükogaalüksis põhjustavad naaberrakkude kleepumist · Interdigitatsioonid Rakukontaktid tiheliidused, ankurliidused ja aukliidused Tiheliidus suleb tihedalt naaberrakkude vahelise ruumi, ka väikestele molekulidele, kuna peab sulgema ainete läbipääsu rakkude vahelt. Ankurliidus seostab raku tsütoskeleti kompnente, rakud on mehhaaniliselt tugevalt seotud. · Desmosoomid rakumembraanid ei liitu, vaid kinnistuvad (intermediaarsed filamendid) · Adherentsid kleepkontakt, puudub intermediaarne tihe joon. · Hemidesmosoom pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on
võivad raku pinnast kõrgemal olla moodustunud tsütoplasmaühendused? Stereotsiil 35.Millised alltoodud väidetest iseloomustavad endokriinseid näärmeid? *Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. *Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 36.Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel? *Tiheliidus 37.Milliseid sidekoerakke on allpool kirjeldatud? a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. → Fibroblastid, b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. → Nuumrakud, c) Need fagotsütoosivõimelised rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga. → Makrofaagid 38.Millised alljärgnevatest väidetest on tõesed?
annaabi.ee 
