Kui sellise pinna albeedo on A, siis tema kahesuunaline peegeldustegur on konstantne ja võrdne A/. Teine äärmus on peegelpind, mille kahesuunaline peegeldustegur on nullist erinev ainult ühes suunas. Kui näiteks horisontaalsele peegelpinnale langeb kiirgus suunast (i,i), siis kõik peegeldub suunas (r=i,r=i+180°). Albeedo Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. Ta kujutab endast peegeldunud kiirgusvoo tiheduse M suhet pealelangeva kiirgusvoo tihedusse E. Albeedo väärtus 0 ja 1 vahel, kuid ka protsentides. Mida heledam keha, seda suurem albeedo. Albeedot mõõdetakse albeedomeetriga. Ei ole konstantne suurus. Kui pealelangev kiirgus muutub, siis muutub harilikult ka albeedo. Muutke teksti laade Suurima albeedoga on Teine tase värskelt sadanud lumi, Kolmas tase Neljas tase
igas suunas samasugused), aga väga väikse tükina vaadates on kiu ühes suunas omadused ühesugused, aga teises suunas teistsugused. Nt klaas? (pole kindel täiesti). 13. Elastsusmoodul elastsusmoodul iseloomustab materjali elastsust: pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhe. Selle abil hinnatakse materjalide jäikust, tugevust, püsivust, ka aatomitevahelisi jõude. Eritugevus näitab tõmbetugevuse suhet tihedusse. Erimoodul näitab elastsusmooduli suhet tihedusse. 14. KM probleemsed omadused: 1) kõrge hind (nt autotööstuses kasutatav grafiit+epokü KM valmisdetaili hind ületab lähtekomponentide hinda 10-15 korda). 2) KM detailide puhul on väga keerukas defektide parandamine, võrreldes näiteks metallidega. 3) KM omadused ei ole võrdselt kõrged, eriti jäävad metallidele alla detailide liidetavus ja vormitavus. KM positiivsed omadused: 1) KM on mitmefaasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda
Ülijahutatud vee korral, raputamine õhumullide tekkimisega või jäätüki lisandumine soodustavad vee molekulide õiget asendit (jää moodi) vastu võtmiseks ja nad muutuvad kristalliseerumise keskusesse (tuumadeks). Mis toimub vee struktuuriga jahtumisel? Tahkes olekus (jää) vee molekulid juba ei saa liikuda, võivad minimaalselt võnkuda oma tasakaaluasendi ümber. Ülijahutatud vee struktuur on juba sarnane jäästruktuurile, ülijahutatud vee tihedus ligineb jää tihedusse, aga siiski ülijahutatud vee juhuslik struktuur ei oma mingit seost regulaarse, tugeva, õige jäästruktuuriga. Ta on mitte regulaarne ja laguneb kergesti, sellepärast ülijahutatud vesi jääb vedelaks. Mis toimub vee struktuuriga jahtumisel? Huvitavad ülijahutatud vee nähtused looduses: Jäävihm. Ta võib tekkida kindla ilmastiku tingimustes, kui maapinna lähedal asub väikse miinus kraadiga õhukiht, temast kõrgemal pluss kraadiga õhukiht ja veel
laeva mahuline veeväljasurve. SI süsteemis on tiheduse ühikuks kg/m3, kuid merenduses on levinum t/m3, sest tiheduse arvväärtus tuleb kolm suurusjärku väiksem. Erinevate vedelike tihedus on erinev ja normaaltingimustel näiteks: merevesi SW = 1,025 t/m3; magevesi FW = 1,000 t/m3; diisliõli DO = 0,900 t/m3; kütteõli HO = 0,950 t/m3. Kasutatakse ka suhtelise tiheduse (relative density, rd) mõistet, mis on antud aine tiheduse suhe puhta vee tihedusse temperatuuril 4 °C. Vee tihedus temperatuuril 4 °C on 999,972 kg/m3 1000 kg/m3 = 1,000 t/m3. Näide 1.1 Puidust pruss pikkusega 6 m, laiusega 0,3 m ja paksusega 50 mm on massiga 60 kg. Arvutada puidu tihedus. Puidu ruumala V = 6,00,30,050 = 0,090 m3. m 60 Puidu tihedus = = = 667 kg / m 3 = 0,667 t/m3. V 0,090 1. Hüdrostaatika 1.1. Vedeliku rõhk Pressure experted by a liquid
Selliste tugevate väjade korral peaksid kvantmehaanilised efektid muutuma oluliseks. Klassikaline üldrelatiivsusteooria ennustab punkte, mille tihedus on lõpmatu, kvantmehaanika Pauli keelu alusel on aga need võimatud - kaks samasugust osakest ei saa olla ühes kvantolekus. Nõnda ennustab klassikaline üld- relatiivsusteooria oma langemist ette nagu klassikaline mehaanika ennustas oma langemist, kui ta lubas aatomeil variseda lõpmatusse tihedusse. kinemeetiline tegur kinemaatiline tegur Seisva keha massi tähistatakse m0ga ja nullike tuleb lisada Einsteini valemis ka energiale, mis on siis seisva keha energia. Kiirusega liikuva keha mass avaldub seisumassi kaudu kinemaatilise ehk Lorentzi teguri abiga (3). Hollandi füüsik Antoon Lorentz (18531928) on klassikalise elektrodünaamika üks loojatest, kelle nime see tegur siis kannabki
komplektidel ja garnituuridel - 0,60). Näiteks aknal kitsam nn. tuulutusraam sobib nii suurele kui väikesele aknale. 3.2. Konstrueerimine Puidul on rida spetsiifilisi omadusi: väike tihedus (mahukaal) suhteliselt suure tugevuse juures, väga kõrge kvaliteedikoefitsient tõmbel ületades paljusid metalle, olles samal real profiilteraste kvaliteedikoefitsiendiga. Puidu kvaliteedikoefitsiendiks nimetatakse tugevuse suhet tihedusse. Vähene soojusjuhtivus. Lihtne töödelda ja liimida. Hea värvida, lakkida, poleerida, sageli ilusa tekstuuriga. Puit on elastne, vastupidav hapetele ja sooladele. Puuduseks võrreldes metalliga on ebaühtlased füüsikalis-mehhaanilised omadused (anisotroopsus) sõltuvalt kiudude suunast, tüve osast (säsi, küpspuit, maltspuit), rikete esinemisest ja nende jaotusest, puuliigist, sõltuvusest kasvukohast, niiskusest ja reast teistest faktoritest. Teiseks suureks puuduseks on
5 Aine tiheduse (density, tähis ), all mõistetakse aine ühe kuupühiku massi. Temperatuuri tõustes vedelike tihedus reeglina väheneb. Erandiks on vesi, mille tihedus on suurim temperatuuril +4 oC (1,0000 g/cm3). Tiheduse ühikuks on kg/m3 (g/cm3). Suhtelise tiheduse (relative density) all mõistetakse antud temperatuuril vedeliku tiheduse suhet +4 oC temperatuuriga vee tihedusse. Suhtelise tiheduse sümboliks on dtt, nt. d415. Toornafta tihedust väljendatakse ka nn. API (American Petroleum Institute) skaala abil. API-tihedus määratakse valemi abil: 1415, APItihedus = - 1315 , d kus d on vedeliku erikaal kas 60 °F/60 °F või 15 °C/15 °C juures. Toornafta jaotatakse API suuruse järgi kolme klassi: - kerged, API>37 - keskmised, API 32...37