Andrese ja Mari vaheline suhe muutus ka oluliselt halvemaks, kui nad olid abielus. Andres ei pööranud talle sellisel viisil tähelepanu, nagu ta seda tegi nende abielu alguses. Laste surmad keerasid olukorra veel omakorda halvemaks ja pärast seda jäi Vargamäel armastust veelgi vähemaks. Ei puudunud olukorrad, kus Andres tõstis oma kätt Mari vastu. Laste surmades kannatajateks olid ka Tagapere rahvas, eesotsas Pearu Muraka naisega, keda ta kutsus hellitavalt Lambasihvriks. Pearu tihedased joomatsükklid kõrtsi sakstetoas lõppesid alatihti sellega, et ta tuli koju naist ja lapsi peksma. Kohutav perevägivald toimus Tagaperes, kuid õnneks suudeti asjade kulg kõige hullema suunas alati ära hoida. Ometigi oli nende põllumaa viljakam ja elujärk parema kvaliteediga, kuid ega see Lambasihvrit meelt õnnelikumaks teinud kui Eespere naistel. Pearu oli üleüldse raske iseloomuga ja põhjustas tihti Lambasihvrile kurba meelt ja itku.
Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopas ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Eestlaste ellu sekkusid mitmed aspektid: katolik kirik ja kindlad feodaalsuhted, mille kombeid tõid Eestisse välismaised kolonistid. Arenguruum laienes ning tihedased võõrvõimud tõid endaga kaasa palju probleeme aga ka mõistlikke lahendusi. Võrreldes mitmete teiste Läänemere-ümbruse maadega jõudis ristiusk Eestisse suhteliselt hilja. Piirkonna hiline kristlik hõlvamine tulenes sellest, et maa ei pakkunud majanduslikus mõttes kuigi palju huvi. Oli küll Väina jõgi, mida mööda liikusid kaupmehed Venemaalt Lääne-Euroopasse ning tagurpidi. See oli oluliselt mõistlikum laevatee kui Põhja- ja Lääne-Eesti rannikuala kaudu
Väga meeldis saalis kõlav orkestriheli ning lauljate võimas hääl. Lavastuse poole pealt meeldis see, et tegevusse oli kaasatud hästi palju erinevaid tegelasi, mis tegi etenduse jälgimise huvitavaks. Ainukeseks miinuseks selle etenduse puhul võiks lugeda seda, et suurtes massistseenides ei jõudnud kõiki tegevusi jälgida ning tänu sellel jäid tahaplaanile ka teose peaosatäitjate tegevus. Õnneks massitseenid ei olnud nii tihedased ning elamuse sai täesti kätte. Kõige meeldejäävam lugu ning isiklikult ka minu lemmik, oli ,,Supernalivägalustlikekstraülivõrdes". Originaalse loo autor on Sherman Brothers ning loo nimi on ,,Supercalifragilisticexpialidocious". Lugu oli väga kaasahaarav ja meeldejääv oma lõbusa meloodia tõttu ning näitlejad esitasid seda väga oskuslikult. Lugu tõi minusse väga rahuliku ja rõõmsa enesetunde, sest meloodia üksinda oli juba väga eriline.
treeningukoormust ning vajadusel tarvitada valuvaigisteid. Kui haigus avaldub täiskasvanueas, siis rakendatakse kirurgilist ravi. Teine haigus, mis on seotud põlvega, on Larsen-Johannsoni sündroom. Selle tekkepõhjus ning ravi on sarnased Osgood-Schlatteri haigusega. Osgood-Schlatteri haigus Larsen-Johannsoni sündroom Lisaks eelnevatele probleemidele vaevavad võimlejaid ka tihedased luumurrud. Hüpetel võivad tekkida jalaluumurrud, samuti ka randmeluumurrud. Ranne, nagu ka põlv, on üks kehaosi, mis langeb väga suure koormuse alla. Kogu keharaskuse jätmine randmete peale võib lõppeda luumõrade ningnihstustega, millel on pikaajaline efekt. Enim tekib randmevigastusi liigese liiga suurest painutamisest, kuid samuti võivad valud tekkida siis, kui kogu keha raskus lasub liigestel, samaaegselt rööbaspuudel olles. Selliste vigastuste vastu
Kõikidest vastustest kõige täpsemad olid: "Raske depressiooni all kannatav inimene mõtleb pidevalt suitsiidilistele mõttetele ja ei pruugi sellest välja tulla kui keegi ei püüagi sellist inimest aidata." "Lootusetu pikaajaline depressiivne olek, mis on põhjustatud välisfaktoritest või millele lahenduse leidmine tundub võimatu." "Raske depressiooniga inimesed on eluvõimetud, nad ei taha elada, tihtipeale kaasneb sellega enesevigastamine ja tihedased suitsiidimõtted, arvatakse, et ollakse üksi ja kõigil peale tema on hea elu." "Raske depressioon vajab kindlasti vastavaid ravimeid ja ambulatoorset jälgimist. Mul endal on esinenud hallutsinatsioone ja enesetapukatseid" Viimasena soovisin teada, kas vastanutest on kellelgi ka lähedastest kogenud depressiooni. Vastuseks oli enamus õpilastel, et neil mõni lähedane tõesti on kogenud seda. Kahjuks ainult 7% vastanute tuttavatest polnud seda kogenud.