tihe-asula hoonestatud osa ümber. Ulatub kuni 2 km kauguseni elurajoonidest. Sisu ja kasutamisvõimalused: võib olla rohkem kultuuristatud ala kui seda on suuremad metsa-massiivid linnapiirist kaugemal. Tavaliselt loodusilmelised maastikud (metsad), kuid võivad koosneda ka üksikutest põllumajandusaladest, mis on metsamaastikuga segunenud. 14. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn suuremaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates? Eesmärk: kasutuspark, lähimatka, tervisejooksu, suusatamise ja mängu alad ning loodus- elamuste võimaldamine. Asend, kaugus ja suurus: asula kompaktse hoonestusega alal. Üleminekualad võivad olla üheks osaks nende alade sees. Maksimaalseks kauguseks elurajoonidest 500 – 1000 meetrit. Nii suured, et oleks võimalik matkata kuni 2 km ilma, et tekiks vajadus kasutada samu radasid. Võib olla ka rohekoridori edasiarendus.
Seminar: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohestruktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. Võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. Tiheasula haljastu on inimtekkeline, haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri?
rajamise aladel; · kindlustada avalik juurdepääs rohealadele ja ühendus erinevate rohealade vahel tiheasulas. 62. Tiheasula rohestruktuuri maastikulised väärtused Tiheasula loodusalad on oluline bioloogilise ainese tootja ja jääkainete lagundaja. Samas võimaldab tiheasula loodusalad inimestele lähedast ja vahetut kontakti loodusega ning meeldivaid elamusi. 63. Looduslikud alad tiheasulates: 1) suured massiivid 2) liikumiskoridorid 3) puhvertsoonid 4) väiksemad rohelised alad ehk nn rohelised taskud 64. 1) platsid, väljakud, pargid, skväärid (haljakud), kus toimub sundimatu tegevus ja mis on üldiseks kasutamiseks (pole suunatud ühelegi kasutajagrupile); 2) virgestus- ehk lähirekreatsioonialad (igapäevaseks kasutamiseks) elamupiirkondades: a. elamugrupi lähimängu- ja ühiskasutusega alad; b
välitoidu valmistamise kohad. Soovitatavalt mõningaid vaikseid mängu ja istumisnurki. 61. Tiheasula rohestruktuuri ohustavad protsessid ja tegurid Kui üheks ohuks on haljasalade otsene täisehitamine, siis teiseks ja tõsisemaks ohuks on rohestruktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks. Sellised protsessid on toimunud viimase poolsajandi kestel küllaltki kiiresti Põhjamaades, kus rohestruktuuri eri elementide territoorium tiheasulates on vähenenud isegi kuni 20-30 %. Tiheasula rohestruktuur tervikuna on jäänud aga mitmeid kordi hõredamaks ja mitmed varasemad ühendused suuremate rohealade vahel on katkenud. Eesti majanduse kosudes võime seista samasuguse trendiga olukorras. 62. Universaalse disaini kontseptsiooni põhiolemus Universaalne disain on toodete ja keskkonna kujundamine nõnda, et seda saaksid kasutada kõik inimesed nii suurel määral kui võimalik ilma vajaduseta kohaldamiste või erilahenduste järele