Tiheasula haljastu on inimtekkeline, haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; · suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; · üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühiskondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); · kalmistud; · spordiplatsid ja väljakud;
Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); 4) kalmistud; 5) spordiplatsid ja –väljakud; 6) individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning
planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku; · kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel; · kindlustada avalik juurdepääs rohealadele ja ühendus erinevate rohealade vahel tiheasulas. 62. Tiheasula rohestruktuuri maastikulised väärtused Tiheasula loodusalad on oluline bioloogilise ainese tootja ja jääkainete lagundaja. Samas võimaldab tiheasula loodusalad inimestele lähedast ja vahetut kontakti loodusega ning meeldivaid elamusi. 63. Looduslikud alad tiheasulates: 1) suured massiivid 2) liikumiskoridorid 3) puhvertsoonid 4) väiksemad rohelised alad ehk nn rohelised taskud 64
Täpsemini kattub rohestruktuuri mõistega Eesti praktikas vähem kasutamist leidnud mõiste “haljastu”, kui haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas. Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: • tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; • suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; • üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühiskondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); • kalmistud; • spordiplatsid ja –väljakud;
annaabi.ee 
