Tutt-tihane Marit Mesi Tutt-tihane on oma nime saanud pealael asuva musta-valgekirju tuti järgi (vt joonis 1), mis eristab teda teistest tihastest. Tutt-tihane on okasmetsade liik. Linnud eelistavad eelkõige männikuid, kus peale tuti on võimalik neid ära tunda ka omapärase laulu järgi. Üldiselt tutt-tihast lehtmetsades ega asulates ei kohta, kuna linnud on paiksed ning ei kipu oma tavalisest elupaigast lahkuma. Selle tõttu pole liik läänesaarte metsadesse veel jõudnud, kuigi linnud on Mandri- Eestis lausaliselt levinud. Neile ei sobi teiste tihastega toidu jagamine, nad eelistavad maapinna alt välja nokitud seemneid. Talve tulekul koguneb tutt-tihane koos põhjatihase ja musttihasega segasalkadesse. Nendega koos on vahel rasvatihased, pöialpoisid, porrid ning harva ka sabatihased
Elab ta keskmiselt 3 aastat ning tema arvukus Eestis on 100 000 - 150 000 paari. TUTT-TIHANE Tutt-tihane (Lophopbanes (Parus) cristatus) pesitseb nagu musttihanegi okasmetsades, aga tema eelistab vanemat sambla- ja samblikurohket kuusikaut ja kivist männikut. Tutt-tihane on oma nime saanud ära silma paistva musta-valge kirju tuti pärast. Tutt-tihase isas- ja emaslind on vägagi sarnased. Eestis võib tutt-tihast kohata aastaringselt ainult väga väike osa nendest lendab talvel soojema paika otsima. Kellegi teisega on tutt-tihast pea võimatu segamini ajada kuna tema tutti on raske mitte märgata. Tutt-tihane on 10,5 - 12 cm pikk, tiibade siruulatus on 17 - 20 cm pikk ja kaalub ta 10 - 14 g. Arvukus Eestis on 80 000-140 000 paari. SALUTIHANE Salu- e sootihane (Poecile (Parus) palustris) eelistab segametsasid. Ta on väga sarnane põhjatihasega
oma aedades viljapuid, maasikaid ja teisi marju, erinevaid köögivilju oma tarbeks. Loomadest asustavad metsi kitsed, rebased ja jänesed. Aktiivset jahti siin ei peeta. Koplites peetakse põllumajandusühistu mullikaid ja vasikaid. Põldudele teevad pesi linnud (nt nurmkana). Võib öelda, et talvel on linde võrreldes varemate aastatega vähemaks jäänud. Peamised liigid, kes lindude söögimaja külastavad, on varblased, vahel ka paar tihast. Looduskaitse Järsil asub tiik, mille pindala viimasel aastatel aktiivse kinnikasvamise tõttu väheneb. Tegu on karstijärvega. Karstinähtuse inimestele tutvustamiseks on Võhmuta naaberkülla, Järsile, loodud Puhta vee teemapark, mille eesmärk on väärtustada puhta vee kättesaadavust ja karstialade kaitsmist. Elukeskkonna seisundi analüüs Prügivedu on meil hästi korraldatud ja lähedal olemas jäätmejaam, seega on jäätmete ladustamisega olukord normis
Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine 9) Kas toonekurg on hea linnu näide? Miks? Kas vaal on kala? Miks? Millis(t)ele teooria(te)le sa oma arutluskäigus ilmselt tuginesid? Toonekurg on hea linnu näide, sest tal on olemas kõik linnu tunnused: nokk, suled, lendab. Samas on toonekurg pikkade jalgadega, võrdlemisi suur, pika nokaga ja laps ei pruugi seetõttu näiteks tihast linnuks pidada. Vaalal on mõned kala omadused: elab vees, ujub. Samas peab vaal vee peal hingamas käima, ta poegib ja imetab. Prototüübiteooria. 10) "Naised ärge unustage kasvueas lapsi eelistades glamuuri ja muud ajutist." Milliseid raskusi võib tekkida selle lause mõistmisel? Miks? Mis aitab kaasa õige tähenduse tuvastamisele kirjakeeles ja mis kõnekeeles? Milliseid probleeme võib veel tekkida üksteisest arusaamisel? Lause on ebaloogiline, sest seos subjektide vahel puudub
Raba servaaladel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata ka rästikut ja vaskussi. Linnud -Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt. väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, mudatilder, kiivitaja, suurkoovitaja. Laugastel piilpart, sinikael-park, tuttvart, ka kajakaid. Rabametsades võib kohata tutt-tihast, metskiuri, väikepistrikku. Imetajad -põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. Rabaservade padrikutes metssead, kuivemates rabametsades metskitsed. Kuivematel rabanõlvadel uruhiiri, leethiiri ja karihiiri. Laugaste kaldail võib esineda mügrit e. vesirott, kuivenduskraavides ka ondatrat. Talvel ka metsnugis, kärp, nirk. OHUD RABAKOOSLUSTELE Kuivendamine – kõdusood ja jääksood (tuleohtlikud!)
annaabi.ee 
