Ühekordseid peaülekandeid kasutatakse sõiduautodel ja väikeveoautodel. Kahekordsesse peaülekandesse kuulub kaks paari hammasrattaid:1, 2 ja 3, 4. Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel, et suurendada rataste pöördemomenti. 4 Diferentsiaal Diferentsiaal on jõuülekandemehhanism, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub. 5 Veovõllid Veovõllid on ettenähtud pöördemomendi edasikandmiseks diferentsiaalilt veoratastele. 6 Veosildade tehnohooldus Veosilla tehnohooldusel tavaliselt tehakse väliseid kontrollimistöid, lisatakse või vahetatakse vastav õli. Veosilla mehhanismide defektsed tunnused on suur müra, mida põhjustavad murdunud,
Kui kahekordse peaülekande mõlemad hammasrattapaarid asuvad samas karteris, nimetatakse teda keskülekandeks. Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel, et suurendada rataste pöördemomenti. 4.2 Diferentsiaal Diferentsiaaliks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale kus pöördemomenti kantakse edasi ainult ühes suunas peaülekandelt rattavõllidele. Hammasratasdiferentsiaalid tehakse kooniliste hammasratastega. Autole paigutamise koha järgi jagunevad diferentsiaalid ratastevahelisteks ja telgedevahelisteks diferentsiaalideks. R a t a s t e v a h e l i n e diferentsiaal asub auto ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. T e l g e d e v a h e l i n e diferentsiaal on paigutatud auto veosildade vahele
Diferentsiaal ja rattavõllid Diferentsiaal Diferentsiaaliks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Joonis 49:Sümmeetrilise diferentsiaali ehitus. 1. ja 5. Diferentsiaalikausid, 2. ja 7. Seibid, 3. Võllihammasrattad, 4. Satelliidid, 6. Ühenduspolt, 8. Ristmik. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale kus pöördemomenti kantakse edasi ainult ühes suunas peaülekandelt rattavõllidele. Hammasratasdiferentsiaalid tehakse kooniliste hammasratastega. Autole paigutamise koha järgi jagunevad diferentsiaalid ratastevahelisteks ja telgedevahelisteks diferentsiaalideks. R a t a s t e v a h e l i n e diferentsiaal asub auto ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. T e l g e d e v a h e l i n e diferentsiaal on paigutatud auto veosildade vahele
peaülekandeid. Sellistel peaülekannetel on kaks lülitatavat käiku. Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel. 34. Diferentsiaalid: diferentsiaali otstarve, lihtdiferentsiaali põhiomadused. (1) lk. 298. Diferentsiaaliks nim jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale. Hammasratasdiferentsiaalid tehakse kooniliste, kuid vahel ka silindriliste hammasratastega. Autole paigutamise koha järgi jagunevad diferentsiaalid ratastevahelisteks, telgedevahelisteks ja külgedevahelisteks diferentsiaalideks. Ratastevaheline diferentsiaal asub auto või traktori ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud auto või traktori veosildade vahele.
71. Diferentsiaali eesmärk ja tüübid Diferentsiaaliks nim jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. See on vajalikauto liikumisel kurvis, kus kurvi sisemine ratas peab sama aja jooksul läbima tunduvalt lühema maa, kui välimine ratas. Suurhõõrde- ja nukkdiferentsiaal slaididel. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale. Hammasratasdiferentsiaalid tehakse kooniliste, kuid vahel ka silindriliste hammasratastega. Autole paigutamise koha järgi jagunevad diferentsiaalid ratastevahelisteks, telgedevahelisteks ja külgedevahelisteks diferentsiaalideks. Ratastevaheline diferentsiaal asub auto või traktori ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud
annaabi.ee 
