476 780 1180 1453 395 482565 1014 1204 14601461 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/40/Byzantine_Empire_animated.gif Bütsantsi animeeritud kaart läbi ajaloo. 4 Rooma riigi jagunemine. Bütsantsi teke. Aastal 395 jagunes Rooma riik pärast Theudosius I surma. Sellest aastast loetakse ka Bütsantsi keisririigi algust. Rooma riik pärast jaguemist. IdaRooma Tagasi ajajoonele 5 keisririik oligi Bütsants LääneRooma riigi lõpp Aastal 476 langes LääneRooma keisririik, kui selle viimase keisri Romulus Augustulese kukutas tema ihukaitsja, gallialasest Odoaker. Romulus Augustulus LääneRooma
d. Hiline keisririik (235-476) · Segaduste ajajärk (235-284) nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. · Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. · Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. · Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. · Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. · Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee 1. Vabariiklik kord a
Roomarahu riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. Hiline keisririik (235-476) Segaduste ajajärk (235-284) nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee (esmaspäeva töö 14.12.2009) Vabariiklik kord Res Publica (ld. K. avalik asi) roomlaste nimetus oma riigile:
Roomarahu riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. Hiline keisririik (235-476) Segaduste ajajärk (235-284) nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne- Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee (esmaspäeva töö 14.12.2009) Vabariiklik kord Res Publica (ld. K
Roomarahu – riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. Hiline keisririik (235-476) Segaduste ajajärk (235-284) – nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. Suur rahvasteränne (375-476) – germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne- Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee (esmaspäeva töö 14.12.2009) Vabariiklik kord Res Publica (ld. K