• Latentne faas, mikroobipopulatsioon kohaneb komposteeritava materjaliga • Komposti materjal koloniseeritakse mesofiilsete mikroobidega, temperatuur on vahemikus 10-40 oC, domineerivad bakterid (108-109 rakku g-1). • Kui temperatuur ületab 40 oC, siis hakkavad domineerima termofiilsed mikroobid, temperatuur on vahemikus 40-70 oC, org. aine laguneb kiiresti bakterite (Bacillus), aktinomütseetide (Streptomyces spp., Clostridium, Thermus, Thermoactinomyces spp.) ja seente (Aspergillus, Mucor) vahendusel. Üks arvukamaid bakteriliike kuumas kompostis on Bacillus stearothermophilus. • Jahtumise faas, temperatuur langeb mesofiilsetele mikroobidele sobilikku vahemikku. Selles faasis suureneb seente (0.01-1 x106 KMÜ g-1) ja aktinomütseetide (0.1-10 x106 rakku g-1) arv. • Küpsemise faas, temp. langeb väliskeskkonna tasemele, suureneb teiste troofiliste
See näitab, kui suur on biomassi (rakkude arvu) juurdekasv ajaühikus, arvestatuna biomassi hulgale või rakkude arvule sel ajamomendil. Kasvukiirus on maksimaalne eksponentsiaalses faasis. Kasvukiirus on seotud generatsiooniajaga valemi = ln2/g kaudu. 47. Bakterite kasvufaasid + nimed Lag e stardifaas, ekponentsiaalne kasv e logaritmiline faas, aeglustumise faas, statsionaarne faas. 48. Sporogeensete bakterite perekonnad Bacillus Sporolactobacillus Thermoactinomyces Desulfotomaculum Clostridium Sporomusa Propionispora vibrioides Sporohalobacter Anaerobacter Heliobacterium, Heliophilum Syntrophospora Sporosarcina 49.Spoori võimalikud asukohad bakterirakus? (terminaalne, külgmine...) Endospoorid võivad rakus paikneda rakuk keskel (tsentraalselt), otsas (terminaalselt), otsa lähedal (subterminaalselt) või külgmiselt (lateraalselt). Nad võivad rakku paisutada või mitte.
a. Seega olid nad 34 aastat vanad. 2. Herbaariumi taimede külge jäävast mullast on isoleeritud idanemisvõimelisi batsillide spoore (B. subtilis, B. licheniformis). Need on 300 a vanad herbaareksemplarid. 3. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud tuhandete aastate vanuseid idanemisvõimelisi siberi katku tekitaja Bacillus anthracis spoore. 4. Inglismaal leiti arheoloogilistel väljakaevamistel 2000 aasta vanused Thermoactinomyces vulgarise spoorid, mis idanesid. 5. Minnesota järve 7000 a vanustest setetest idandati T. vulgarise spoorid. 6. 1995. a. eraldasid teadlased 25-40 miljoni aasta vanusesse merevaiku kivistunud putuka soolest spoorid, mis steriilses söötmes idanesid Bacillus´e taolisteks sporogeenseteks bakteriteks. Merevaigust eraldatud DNA ja väljakasvanud bakteritest eraldatud DNAd olid sarnased. See näitab, et tegu polnud ilmselt välise saastusega, vaid
spoori moodustumine. Spoori idanemine algab vee sisseimemisega. Hüdrolüüsub korteksi peptidoglükaan, vabanevad korteksi peptiidid ja Ca-dipikolinaat. Varuvalgud hüdrolüüsuvad, andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks. DNA süntees algab 1-2 tunni möödudes spoori idanemise algusest. Lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed bakteriperekonnad Clostridium aceticum, Thermoactinomyces vulgaris 61. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinumi eksotoksiin. Saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele on 1-2 µg. Leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus.
Sporogeensete bakterite perekonnad Perekond Raku kuju Bacillus Pulkbakter Clostridium Pulkbakter Sporolactobacillus Pulkbakter Sporomusa Pulkbakter Desulfotomaculum Pulkbakter Proprionispora Spirill Sporosarcina Kokk Thermoactinomyces: aktinobakter, moodustab termoresistentseid endospoore. Endospooride paiknemine rakus 1. Terminaalselt ja paisutab rakku (plektridiaalne spoor). Clostridium tetani. 2. Terminaalselt ja ei paisuta rakku (batsillaarne spoor). B. megaterium, B. cereus, B. mycoides, B. subtilis. 3. Tsentraalselt ja paisutab rakku (klostridiaalne spoor). B. polymyxa, B. macerans. 4. Külgmiselt. B. laterosporus. Sporosarcina. Erandlik sporogeensete bakterite seas, sest rakud on mitte pulgad, vaid kokid.
suuremat liikuvust valgu osade vahel. Psührofiilide valkudes on rohkem alfa-heelikseid ja vähem beeta- lehti. Ka on neil vähem stabiliseerivaid sidemeid valgu eri osade vahel, Psührofiilide valgud on paindlikud. Termofiil on mikroob, kelle optimumtemperatuur on üle 40-45 oC. Tmax on neil ca 70oC. Siia rühma kuuluvad Bacillus stearothermophilus, Thermus aquaticus, Chloroflexus auratiacus, Thermoactinomyces vulgaris, Clostridium thermocellum. Valgud sisaldavad rohkesti hüdrofoobseid aminohappeid, valgu eri osad on omavahel tugevasti seotud. Valgud kompaktsed, väljaulatuvaid linge on vähe. See teeb naf termostabiilseks. Tihti termofiilide valgud oligomeriseeruvad moodustuvad dimeerid ja tertrameerid. Rakud on väikesed, spooritaolised. Vaba vee sisaldus rakkudes väike. Rakukomponendid uuenevad kiiresti. Toitaineterikkal söötmel on rakud termotolerantsemad kui vaesel
kontrollitud bioloogiline ja keemiline Kui temperatuur letab 40 oC, siis hakkavad lagundamine ja selle protsessi domineerima termofiilsed mikroobid, temperatuur lpptulemuseks on toitaineterikas ja on vahemikus 40-70 oC, org. aine laguneb kiiresti hea struktuuriga huumus. bakterite (Bacillus), aktinomtseetide Kompostimise tulemusena vheneb (Streptomyces spp., Clostridium, Thermus, orgaanilise aine sisaldus materjalis kuni Thermoactinomyces spp.) ja seente (Aspergillus, 80 %. Kompostida vib lihtsalt- kuhjata Mucor) vahendusel. ks arvukamaid bakteriliike lagundatav materjal hunnikusse vi kuumas kompostis on Bacillus stearothermophilus. keeruliselt- kasutada spetsiaalseid Jahtumise faas, temperatuur langeb mesofiilsetele mahuteid. mikroobidele sobilikku vahemikku. Selles faasis Esimene keerulisem kompostimise suureneb seente (0.01-1 x106 KM g-1) ja skeem ttati vlja ca 75 aastat tagasi aktinomtseetide (0
annaabi.ee 
