MOZART Kristin Kurg 11B Raamat ,, Mozart mõistatuslik ja mõjutatav" on kirjutatud kirjaniku Dorothea Leonbarti poolt. Ta kirjeldab selles raamatus Mozarti elu, olles ennem teinud põhjaliku uurimistööd Mozartiga seotud inimeste biograafiate, säilinud kirjade jm säilinud dokumentide põhjal. Wolfgang Amadeus Mozart sünninimega Johann Chrysostomus Wolfgang Theophil sündis Salzburgis Mozartite perre 27 jaanuaril 1756 aastal seitsmenda kui ka viimase lapsena. Seitsmest lapsest ellu jäi vaid kaks Wolfgang ning tema õde Maria Anna. Aastast 1783 hakati heliloojat hüüdma Wolfgang Amadeusiks. Wolfgangi isa Leopold Mozart armastas oma poega meeletult. Ta tegi oma poja heaks kõike. Kui Wolfgangi muusikaline anne lõi välja juba 6 aastaselt, siis tegi isa kõik endast sõltuva, et arendada poja muusiku karjääri
Mõisaa eg Rääkides meie esivanematest, ei saa mööda, et Liivimaal valitses orjaaeg alates Saksa ristirüütlite sissetungist 1215.aastal kuni 1819. aastani, mil pärisorjus seadusega kaotati. Kes olid siis siin mail, Kasaritsas, mõisnikud ja talurahva orjastajad? Kasaritsa vakus kuulus 1568.aastast Vastseliina lossi maade hulka. Miks anti vakusele nimi Kazarycza, ei ole teada. Oli poolakate valitsemisaeg ja võib oletada, et see oli mõne isiku nimi. Theophil Mirzwinski rajas mõisa nimega – Vana-Kasaritsa. See jäi püsima kauaks ajaks ja seda tunneme sama nime all praegugi. Mõisal ei olnud kunagi uhket härrastemaja, kuid olid kõik vajalikud majapidamishooned, veski koos veskijärvega, mitu kalatiiki, kõrts. Mõisa- hoone on praegugi alles. Alates 1847. Aastast hakati talusid rendile andma. Kasaritsas kui riigimõisas olid renditingimused soodsamad kui aadlimõisates.
baltisakslase Arved von Vegesacki mõjutustest. Arved von Vegesack (1880–1945) Vegesackide baltisaksa aadlisuguvõsa jõudsid Vana-Liivimaale ilmselt 15. sajandi lõpus. Vegesackide Liivimaa haru alusepanijaks oli Tallinna raehärra ja Mustpeade vennaskonna liige Albrecht Vegesack (1460–1524), kes oli tõenäoliselt Münsteri kodaniku Heinrich Vegesacki poeg. Arved Gaston Eduard Theophil von Vegesack sündis 1880. aasta 17. (29.) augustil Liivimaa kubermangus (tänapäeva Lätis) Valmieras. Vegesackide perekond kuulus aadlike keskklassi – nad olid jõukad, kuid samas elasid küllaltki tagasihoidlikus puidust mõisahoones, ning aeg-ajalt olid sunnitud kasutama perekondlikke tutvusi, et finantskriisidest üle saada. Arvedi isa Gotthard töötas ametnikuna ning oli ka Valmiera Ordnungsrichter – kohtunik, kes oli vastutav linna politsei ees ja otsustas pisikurjategijate saatuse
Plaatina oli kullast odavam. Et plaatina tihedus on lähedane kulla tihedusele, siis oli võimalik plaatinaga kulda võltsida, sulatades teda kullasse. Seepärast käskis kuningas oma dekreediga heita plaatina jõgedesse. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto". Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Möödus veel paar aastat ja 1752. a soovitas Rootsi rahapaja direktor Henric Theophil Scheffer Pinto hõbedakese ümber nimetada valgeks kullaks (Aurum album) ja lugeda teda seitsmendaks täisväärtuslikuks metalliks. Sel ajal oli metallide arv piibli kaanonitega piiratud. Et piiblis on nimetatud vai kuus metalli (Fe, Cu, Au, Ag, Sn ja Pb), siis deklareeris kirik, et seitsmendat metalli olla ei saa. Alkeemikud väitsid küll, et piiblis on 18 korda mainitud koera ja kassi mitte kordagi, see ei takista aga kasside eksistentsi. Sama lugu olevat ka metallidega. Kuid kirik
annaabi.ee 
