Hakati kasutama talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu (,millega oli piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat). Kreeklased olid arhailise riigi ajal tugevad õigusfilosoofias. Rooma õiguse all kujunes välja hagide (actio-) süsteem, mille tulemina lõi iga uus kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel. Moodustati esimene õiguse kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1) Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui tähtsaim kodifikatsiooni osa (tsitaadivormis) 3) Institutiones, mis on Gaiuse õpik ning viimaks 4) Novellae, kuhu koondati pärast Justinianuse surma seadused. 3. Õigus keskajal
vältimist. 1.2. Õigus elust antiikajal lokaalõiguseni. Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Põhjus oli, et võim hakkas ha enam minema üle sugukondadelt keskvõimule. Inimene ise hakkas ennast rohkem samastama mitte enam sugukonna kui millegi suuremaga. Ühiskond kihistus. Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni, riiki. Arhailine riik arenes kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia. Keiser Theodonius II ajal koguti kokku keiserlikud seadused, nii südnis Condex Theodisianus. Keiser Justianuse ajal tööd jätkuseid, sündis Corpus iuris civilis. Nii hakkas pikkamööda kaduma kasuistlikkus. Keskajal on põhjus trääkida lokaal e partikulaarõigusest. XVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond.
pöördepunkt, mis lõi eeldused kirjutatud õiguse, seadusõiguse tekkeks, kuid tegemist ei olnud õiguse tekkeallikatega vaid õiguse tunnetusallikatega. Rooma õigus roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks oli hagide (actio) süsteemi arendus. Actio süsteem asendus kirjutatud õigusega põhjuseks võimu siirdumine ainuvalitseja kätte. Praktikas pöörduti tagasi hellenistliku aja põhimõtete juurde kodifitseerimise põhimõtete realiseerimine. Keiser Theodosius II - Codex Theodisianus. Keiser Justinianuse ajal sündis Corpus iuris civilis. Saali frankide õigus Lex Salica. Tegemist seaduskoguga, mis sai prantsuse õiguse allikaks uuematesse väljaannetesse lülitati üleriiklikud seadused ehk kapitulaarid. Saksamaa õiguse lätted on peidus alemannide õiguses 7. saj lõpust ja 8. saj (Pactus Legis Alamannorum ja Lex Alamannorum). Õiguse allikae kujunemisloo sisuline
pikka aega Mandri-Euroopas nn isiklik süsteem (igal grupil oma süsteem). Ius scriptum aga oli tõeline õ, kuna oli fornaalselt määratletud ja lähtus riigist kui institutsioonist. Rooma õ on tähtis kirjutatud õ kontekstis, et mõista mandrieuroopalikku õ. Kultuuri. Rooma õ varasematel etappidel oli tegu süsteemiga, kus kirjutatud õ-l polnudki erilist tähtsust. (action- süsteem, hiljem kirjutatud õ).Keiser Theodosius II ajal keiserlikud seadused Codex Theodisianus 5s, CIC 6s. 3. s eKr formeerus antiikne jurisprudents. Rooma õ arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Gaiuse "institutions" on hilisk (institutsiooniline süsteem), Ulpiani liber singularis regularum (Ulpianuse tööd), Pauli sententatie, Fragmenta Vaticana, Lex Dei ehk Collatio legume Mosaicarum et Romanarum. 2. Justinianuse eesmärk CIC loomise põhjused/ eesmärgid: · õiguse ühtlustamine · õigushariduse ühtlustamine
annaabi.ee 
