Peaministriks sai 1979. a Margaret Thatcher Lubas lõpetada sotsialismi Suurbritannias Oma otsuste karmikäelise läbisurumisega (vaatamata vastuoludele), tuntakse teda kui Raudset Leedit Võimule tulles kuulutas ta välja kokkuhoiupoliitika Kärbiti sotsiaalprogramme ja erinevaid toetusi Riigistatud ettevõtted erastati, lõpetati doteerimisi Võeti vastu ametiühingute õigusi piiravad seadused Peaminister muutus ebapopulaarseks, kogu oma valitsemisaja oli Thatcheril küsitluste järgi rohkem vastaseid kui toetajaid. Ent kui kätte jõudsid valimised, hääletasid britid ikkagi konservatiivide poolt. Thatcheri reformide tulemused Inflatsioon vähenes, raha väärtus stabiliseerus Tööstuse struktuur muutus, konkurentsivõime Arenes kõrgtehnoloogiline tootmine Maksude alandamine tõi sisse väliskapitali Majandus kasvas kiiresti, vähenes tööpuudus Välispoliitiliselt tasus ära koostöö USAga, mis parandas Suurbritannia
Tööstuse struktuur muutus, maksude alandamine tõi Suurbritanniasse väliskapitali, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, mis taastas tööstuse konkurentsivõime. Suurbritannias majandus hakkas kiiremini kasvama, see vähendas omakorda tööpuudust ning tõstis rahva elujärge. Edukas oli ka Thatcheri välispoliitika. Ta arendas tihedat koostööd USAga, parandades sellega Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni. Oma otsustavust Inglismaa huvide eest seista oli Thatcheril võimalik demonstreerida Falklandi kriisis 1982.aastal. Nimelt otsustas Argentina sõjaväeline valitsus võita kuulsust ja au ning liita oma riigiga Argentina ranniku lähedal asuvad Suurbritanniale kuuluvad Falklandi saared. Varem oleks sellisele annektsioonile järgnenud lõputud läbirääkimised ning kokkuvõttes oleks saared Argentinale jäänud. Thatcher aga saatis Falklandile laevastiku ning brittide dessant vallutas territooriumi tagasi. Reaganoomika USA-s
olukorras (haridus, tervishoid jne, eriti elukvaliteedi suhtes) Poliitika reageering Maj-liku arengu aeglus ja maj-lik ebavõrdsus tekitavad olukorra kasv versus heaolu. Klassikaline liberalism - soodustatakse eraalgatust, maksude vähendamine, tasakaalustatud eelarve) - sotsiaalsüsteem aitab vaid kõige hullemas olukorras - riigi vähendab toetusi Selline poliitika USAs Reaganil ja Suurbritannias Thatcheril. Sots heaolu: - jklmaj-s on riik aktiivne jõud planeerides, juhtides ja kontrollides tootvaid jõude, kes tegutsevad üldsuse huvides - indiviidid kaitstud ebavõrdse konkurentsi eest - avalikule sektorile kuuluvad tootvad ressursid ja tal on strateegiline tähtsus maj-s ja ühiskonnas - riigi toetus tariifide kehtestamise ja kodumaise tootmise dateerimise näol, et rahvusvahelises konkurentsis püsida
a toimunud rahvahääletusel otsustati liidust lahkuda. Selleks ajaks olid ühendused tõsises kriisis. Tekkis nn europessimism. Kuid 1985. a valiti Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors, kes süvendas aitas süvendada liikmesmaade koostööd ja aitas ühendused kriisist välja. Ta keskendus ühtse turu ja ühise raha programmide käivitamisele. Reformiti ühtset põllumajanduspoliitikat, vähendades toiduainete hindu maailmaturul ja EMÜ-s. Margaret Thatcheril õnnestus vähendada Suurbritannia makseid ühenduste eelarvesse, neile tehti lausa tagasimakseid. Sõlmiti mitu kaubandus- ja abistamislepingut Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega. 1985 kirjutasid Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia ja Luksemburg alla Schengeni lepingule, mis nägi ette riikidevaheliste sisepiiride kaotamise isikute liikumisele (piiriületajate visuaalne ja pisteline kontroll), koostöö