Ehk ta ei toetunud müütilisele või religioossele tõlgendamisele. Thales pidas oleva algeks vett kui elu elementi. Ühe mõtte kohaselt olevat Thales laenanud selle mõtte, et maakera on vee peal Egiptuse või Vana-Babüloonia loomiseepostest ( Enuma-Elish ). Ta ise ei kirjutanud ühtegi teost. Kõik meile teadaolev on pärit hilisematest teostest, mis kirjutatud teiste autorite poolt. Aristotelese teosed olgu nimetatud siin. Viimase õpilane Eudemus tegi Thalesest esimese kreeka astronoomi ja matemaatiku, kui kirjutas teost geomeetria ja astronoomia ajaloost. Arvas, et kõik olev on täis jumalaid ja kõigel on hing. Olevat ennustanud päikesevarjutust, mis toimus aastal 585 eKr. On oletatud, et sai selle päikesevarjutuse täpse daatumi teada Babüloonlastelt. On spekuleeritud, mis ütlustest ja tegevustest kuuluvad Thalesele ja mis on talle omistatud hiljem, kuid sellegipoolest on hilisemad pidanud Thalest oma eeskujuks. Thalest peetakse
Anaximandros Thalesest palju huvitavamaks peetakse tihtipeale tema õpilast Anaximandrost, kes jätkas arche-küsimuse üle arutlemist juba sügavamal kujul. Anaximandros olevat elanud aastatel 610 - 547 e.Kr. tema kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose ,,Loodusest", milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesna koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett--ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. ,,..Kujult on ta ...nagu trumm. Meie kõnnime ühel tema tasastest pindadest, teine on vastaspoolel." Anaximandros arvas analoogiliseslt Thalesele, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, k...
Kindlasti on üheks tähtsamaks komponendiks selles ühiskonnas Vana- Kreeka õpetlaste filosoofia. Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist said kuulsad filosoofid - mehed, kelle mõtted ja tõekspidamised elasid inimestes edasi. Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus?
Antud juhul paistab Thales väitvat, et maailm tervikuna on hingestatud ja elav, et hingestatus on tegelikult ulatuslikum kui see esmapilgul näib olevat. Nii olevat Thales mõnede allikate kohaselt omistanud ka magnetkivimile hingestatust, kuna tal on omadus panna rauast asju liikuma. Seega seondub liikumapanemine hingestatusega. Ja kuna teatud klassil näivalt elututel esemetel on võime panna teisi asju liikuma, siis tuleb neid tegelikult pidada elusateks asjadeks. Thalesest teatakse liiga vähe, et tema ideid rahuldavalt rekonstrueerida, kuid tema järeltulijad, kellest teatakse palju enam, on suure tõenäosusega saanud mõjutusi just Thaleselt. Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist
tähendust. Antud juhul paistab Thales väitvat, et maailm tervikuna on hingestatud ja elav, et hingestatus on tegelikult ulatuslikum kui see esmapilgul näib olevat. Nii olevat Thales mõnede allikate kohaselt omistanud ka magnetkivimile hingestatust, kuna tal on omadus panna rauast asju liikuma. Seega seondub liikumapanemine hingestatusega. Ja kuna teatud klassil näivalt elututel esemetel on võime panna teisi asju liikuma, siis tuleb neid tegelikult pidada elusateks asjadeks. Thalesest teatakse liiga vähe, et tema ideid rahuldavalt rekonstrueerida, kuid tema järeltulijad, kellest teatakse palju enam, on suure tõenäosusega saanud mõjutusi just Thaleselt. Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist
Kindlasti on üheks tähtsamaks komponendiks selles ühiskonnas Vana-Kreeka õpetlaste filosoofia. Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist said kuulsad filosoofid - mehed, kelle mõtted ja tõekspidamised elasid inimestes edasi. Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus
aastaaegu, ning tõdes, et ilma oma teadmisteta oleks ta samamoodi toiminud. Uues valges kirjas on 3 küsimust: ,,Kas on olemas ühine aine, millest kõik asjad tehtud on?", ,,Kas vett saab muuta veiniks?" ning ,,Kuidas saab veest ja maast teha elusa konna?". Pruuni ümbriku sees olev kiri räägib ,,naturaalsetest filosoofidest", kes üritasid seletada loodust, nad panid aluse niimoodi teaduse arengule. Nad uurisid kõikeühendava aine olemasolu ja looduse muutumist. Räägitakse Thalesest, kes oli pärit Miletusest. Ta arvutas Giza püramiidi täpse pikkuse ja arvas, et kõik elav on pärit veest. Anaximander arvas, et meie maailm on osa ühest suurest maailmast, mis on piiritu. Anaximenes arvas, et kõik asjad on pärit õhust. 500 a. eKr elas Parmenides, kes arvas, et kõik on igavene, sest muutust ei eksisteeri. Ta oli ratsionalist, kes usaldas oma põhjendusi rohkem kui meeli. Tema kaasaegne Herakleitos arvas, et maailm on kogu aeg muutumas
annaabi.ee 
