Lauakohtuniku spikker P isiklik viga T tehniline viga U ebasportlik viga C treeneri tehniline viga B pingi tehniline (märgitakse treenerile) GD kui on kaks U-d, kaks T-d, kaks C-d või kui treeneril on kaks C-d, kolm B-d või kaks B-d ja üks C D diskvalifitseeriv viga Uc kui mõlemas võistkonnas mängijad saavad ebasportliku vea võib need taandada. (indeks c tähendab cancel) F kui on tgemist kaklusega ja keegi diskvalifitseeritakse kirjutatakse igasse vabasse kasti. Kui pingilt mängija läheb kaklusest osa võtma igasse vabasse lahtrisse F-id ja treenerile B2 Sama kehtib ka abitreeneri kohta. Kui pingilt mängija osaleb aktiivselt kakluses D2 ja F tühjadesse lahtritesse. Ja treenerile B2. Treeneri vead ei lähe võistkondade vigade alla.
arvamusi ja diskuteeriti kliimaga seotud aspektide üle. Saatejuhi hoiak mõistlik ja sõbralik. Edasi tuli päevauudiste kokkuvõte, kus võeti kokku teemad pagulastest ja kooseluseadusest. Järgnesid spordiuudised jalgpallist, kergejõustikust ja võrkpallist. Veel lasti kuulamiseks mõned laulud ja kõige lõpuks õhtujutt Vendade Grimmide „Konn kuningapoeg“, mille esitajaks Helgi Sallo. Vikerraadio reedel, 11. detsembril 19.00-21.00. Saade: Stuudios on peaminister Tgemist uuriva saatega, kus kohal oli peaminister Taavi Rõivas. Saatejuhid olid peaministriga sõbralikud ja uurivad ning küsisid palju täiendavaid küsimusi. Räägiti Juhan Partsi ümber olevast tülist, valitsuse suutmatusest teha õigeid otsuseid, Euroopa Liidu Kontrollikoja kandidaadi esitamisest, Estonian Airist, Neinar Seli kohtuasjast, Keskerakonna esimehe valimisest ning välispoliitilistest teemadest. Põhiteemaks oli siiski Juhan Partsi ümber lahvatanud tüli
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole
more. Kollakashallil moreenil kujunenud mullad koosnevadkohalikest karbonaatsetest kivimites ja fennoskandiast pärit materjalist. Kollakaspruunil morenil kujunenud mullad sisaldavad lisaks eespool nimetatud komponentidele ka devoni kivimite materjali. Punakasruuni moreeni korral on juhtival johal devoni kivimite materjal. Leetjad mullad on enamasti kasutusel põllumaana. Nendel kasvavad metsad on kuulubad valdavalt sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüüoi. Tgemist on kõrge tootlikusega salu- ja laanemtesadega. Puistutest domineerivad kuusikud ja männikud, vähem on kaasikuid ja haavikuid. Leetjate muldade profiilis esineb nõrgalt väljakujunenud eluviaalne horisont, mille teke seisneb ibe- ning saviosakeste ümberpaiknemises ning seetõttu moodustubki mullaprofiili alumises osas pruuni värvuseg ja savi poolest rikastunud sisseuhtehorisont (Bt). Prrun sisseuhtehorisont on andnud nendele muldadele ka nimetuse pruunmullad. Savi-, ibe-, ja
Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: 2002. Aastast võib küttida 1.aug-31.märts. Levinuim meetod on lipujaht. Põder (Alces alces) Selts: sõralised Sugukond: hirvlased. Välimus: Õlakõrgus 180-190cm. Emane 250-350kg, isane 350-500kg. Pikad jalad, kõrge turi, pikk ning kitsas pea, kongus nina. ,,Habe" lõua all rippuv pikkade karvade kaetud nahavolt. Pullidel sarved. Sarved on alguses karvased. Vana põder viskab sarvest peast juba oktoobri lõpus ning siis on jahimehel tgemist, et aru saada, kas on emane või isane. Sarved suurened igal aastal kuni umbes 6, 7 eluaastani, siis hakkavad sarved taandarenema. Põder elab harva üle 10a. Levik: Põder on levinud Põhja poolkera parasvöötmes, Euraasias. Põdrad on jaotatud 8 alamliigiks. Põdra ,,päriskodu" on Rootsis. Eestis levinud euroopa põder. Arvukus Eestis: ~12 000. Toitumine: Täiskasvanud põder sööb päevas ~30kg massi. Ta on dendrofaag sööb puude/põõsaste võrseid, koort, lehti jms
pyogenes'e poolt põhjustatud haigus. § Stretokokiline püodermia naha pindmiste kihtide irdumine. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) toksiinide-ensüümidega § Toksilise soki sündroom § Sarlakid. Haigused, mis tekivad A-grupi -hemolüütilise streptokokilise (S. pyogenes) nakkuse järgselt § Reumaatilised kahjustused teatud vaegustevaba periood 1-4 nädalat. Enamsti kahjustuvad südame-lihas ja klapid, liigesed. Tgemist autoimmuunse meh-hanismiga. Korduvad streptokokknakkused raskendavad haiguse kulgu. § Glomerulonefriit (neerupäsmakeste põletik), eriti peale nakatumist variantidega M 12, 4, 2 ja 49. Hai-gus on krooniline, kaasneb erineval tasemel neerupuudulikkus. Ravi § A-grupi streptokokid on tundlikud penitsilliinile, ei ole leitud resistentsust. Makroliidresistentsus probleemiks. § Angiini ravi 10 päeva penitsilliini või 1 või 2 põlvkonna tsefalosporiine
annaabi.ee 
