3. saj lõpp keiser Diocletianus 2) Teedevõrgustik: kauplemine, kultuuri levik, linnade asutamine, koolide asutamine 3) Õigussüsteem: osalised ja täielikud kodanikuõigused. Rooma õigus on ka tänapäevase õigussüsteemi aluseks. Seda rakendati väga paindlikult ja osavalt. Eraldi puudutab see kodanikuõigusi. Latiniseerimine: ladina keele levik allutatud territooriumitel Caracalla edikt 212. a.- kodanikuõigused kõigile elanikele, oli hoobiks roomakesksele korraldusele Diocletianuse tetrarhia- jaotatakse valitsemine, poliitline võitlus Theodosiuse surm(395):Ida-Rooma (Konstantinoopolis) ja Lääne-Rooma keisririik (Milaanos, Ravenna) a) Tugevalt latiniseeritud piirkonnad: Itaalia, suurem osa Pürenee poolsaarest, Lõuna-Gallia, vähem Põhja- Gallia, Illüüria, Kartaago. Gallias ja Ibeerias oli kiire linnade assimileerumine. Kartaago latiniseerus kiiresti ja oli kultuuriliselt hästi arenenud piirkond. b) Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia, mõned mägirajoonid
Seda kriisi võiks dateerida 235-284. Sellele ajale iseloomulik on see, et keisrid pidevalt sel ajal vahetuvad, neid keisreid nimetatakse sõdurkeisriteks, need olidkeisridkes lasid end mitmetes provintsides sõdurite poolt keisriks kuulutada. Varase keisririigi perioodi lõpetavad Diocletianuse reformid, ta valitses 284-305pKr, ta viis läbi haldusreformid, jagas provintsid mitmeteks väiksemateks üksusteks, ta viis sisse uue valitsemissüsteemi - tetrarhia. Tetrarhia põhimõte oli, et riigi eri osi hakkavad valitsema kaks keisrit, kellel on omakorda kaks asetäitjat. Selle tulemus oli see, et Rooma kui poliitiline keskus lakkab olemast. Diocletianusega lõppebki varase keisririigi periood. Kirjandus: ,,Rooma ajalugu", Maskin, 1962 lk 291-310; lk 318-375; lk 400-439. Kirjandus: Kleis ,,Antiikkirjanduse ajalugu" lk 176-228; (... ,,Antoloogia") Vergilius, Horatius, Seneca, Petronius, Juvenalis; E. Salumaa ,,Antiikfilosoofia
retseptsioonist Bütsantsis. Küll saab hiljem kõnelda Bütsantsist lähtunud Rooma õiguse retseptsioonist. Lääne-Euroopa (eriti Saksa) õigussajalooteadus ei pea Bütsantsist lähtunud retseptsiooni Rooma õiguse retseptsiooni osaks ning eelistab rääkida Kreeka-Rooma õigusest. RIIKLIK-TERRITORIAALNE ARENG 1. Ida-Rooma periood 284 - 565 1.1. Riigi dualism - 284-395 Rooma impeeriumi murdekoha piiritles keiser Diocletianus tetrarhia loomisega. Alates riigireformist alates valitseti idaprovintse (Kreeka, Balkani kesk- ja idaosa, Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus) põhimõtteliselt eraldi. Maailmariigi lõplik jagunemine toimus 395.a., mil suri keiser Theodosius I Suur (379-395). Theodosius oli viimane keiser, kes suutis kogu riigi pärast usurpaator Eugeniuse purustamist oma võimu alla ühendada, ühtlasi on teda nimetatud viimaseks suureks väejuhiks Rooma keisrite hulgas. Theodosius oli juba 383.a
abil. Majanduslikku langust ei õnnestunud Diocletianusel aga tagasi hoida ning riigis hakkas uuesti valitsema naturaalmajandus. Suur hulk seni vabadest talupoegadest kaotas oma isikliku liikumisvabaduse ning oli sunnismaistena seotud maatükiga, millega koos neid võis müüa nagu orje. Orjadest eristaski neid põhimõtteliselt vaid müügikeeld ilma maatükita. Et vältida troonijärgluse küsimust, viis Diocletianus sisse tetrarhia: Rooma riigi ida ja lääneosa said kumbki endale valitseja, kes omakorda valisid endale järglased. Need valitsesid ühtlasi üht osa riigi maadest. Selline valitsussüsteem aga ei õigustanud ennast ning valmistas ette Rooma riigi lagunemist idaks ja lääneks. Siiski jäi alles mõlema riigipoole ühine seadusandlus. Poliitiline ja kultuuriline keskus nihkus Roomast itta – Constantinus nimetas aastal 326 uueks pealinnaks Konstantinoopoli.
annaabi.ee 
