DNA on seotud valkudega: - struktuursed valgud (histoonid) - regulatoorsed valgud: transkriptsioonifaktorid replikatsioonivalgud Inimesel on sugurakkudes 23 kromosoomi. Haploidne e. ühekordne kromosoomide arv (sugurakkudes) vs diploidne e. kahekordne (keharakkudes). Polüploidsus- Üle kahe kromosoomikomplekti organismi rakkudes (diploidne kromosoomistik e. 2n, üks komplekt homoloogsetest kromosoomidest pärineb emalt, teine isalt): triploid (3n), tetraploid (4n), pentaploid (5n), heksaploid (6n), heptaploid (7n), oktaploid (8n) jne. autosoomid- (inglise autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost[1]. Inimesel on 22 autosoomi, mida tähistatakse numbritega 1–22. Kui panna autosoomid tinglikult pikkuse järjekorda, siis on kromosoom (autosoom) number 1 kõige pikem ja kromosoom number 22 kõige lühem
Fenotüübilt on polüplodid suuremad. Triploidid ei suuda paljuneda suguliselt, ainult vegetatiivselt. 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Lähedaste liikide hübridiseerimisel, nii et tekib tetraploidne organism. Nt nisu sordid. Saab ka meristeemrakkudega, kui meristeemrakk jaguneb mitoosis ebavõrdselt ja ühte rakku jääb neljakordne kromosoomistik. Kui sellest rakust taim kasvama läheb, siis saadaksegi tetraploid. 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused. Polüteenkromosoomid tekivad, kui rakus tütarkromatiidid ei eraldu, jäävad omavahel kokku. Omadused: homoloogilised polüteenkromosoomid paarduvad ka somaatilistes rakkudes. Polüteenkromosoomide tsentromeerid moodustavad hästi värvuva kromotsentriku. 26. Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide. Aneuploidsus tähendab seda, et kromosoomistikus on kromosoome, mis on üle või puudu ehk
Jaotus AG. 23. Polüploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Polüploidsus rakk sisaldab mitut kromosoomikomplekti. Takistab soomääramise mehhanismi toimimist. Esineb peamiselt taimedel, mis paljunevad ka vegetatiivselt. Fenotüübiliselt on polüploidid suuremad kui tavalise kromosoomistikuga isendid. Steriilne pp. Paljud pp liigid on steriilsed, kuna meioosi käigus lahknevad krom ebaregulaarselt tekivad aneuploidsed gameedid. Viljakas pp. Viljakas tetraploid tekib, kui kahe diploidi hübridiseerimisele järgneb nende kromosoomide kahekordistumine e endoreduplikatsioon. Allopolupl tekivad lähedaste liikide hübridiseerimisel ja on enamasti viljakad. Autopolüpl saadakse sama liigi siseselt ja on harva viljakad. 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Nt aretatakse kultuurtaimi (nisu) ja lillesorte (krookused). Kaasaegne heksaploidne nisu on saadud erinevate metsikute eellasliikide järjestikusel hübridiseerimisel.
kromosoomi trisoomia (Downi sündroomi) kohta. kromosoomide lahknematus (ingl. Chromosome nondisjunction)- Meioosi I anafaasis iga homoloogipaar alati ei lahkne. Ka õdekromosoomide mõnikord esinev lahknematus mitoosis. polüploidsus (ingl. Polyploidy)- Üle kahe kromosoomikomplekti organismi rakkudes (diploidne kromosoomistik e. 2n, üks komplekt homoloogsetest kromosoomidest pärineb emalt, teine isalt): triploid (3n), tetraploid (4n), pentaploid (5n), heksaploid (6n), heptaploid (7n), oktaploid (8n) jne. 13. Down, Turner, Klinefelter sündroomid Downi sündroom (ingl. Down syndrome)- Inimese 21. kromosoomi trisoomiast tingitud patoloogia. Turneri sündroom (ingl. Turner syndrome)- Kromosoomhaigus. Naistel, kellel on karüotüübis vaid üks X-kromosoom (45, X); põhitunnusteks lühike kasv, sugutunnuste alaareng, viljatus. Klinefelteri sündroom (ingl. Klinefelter syndrome)- Meestel
annaabi.ee 
