Lisaks oli toru väiksema läbimõõduga kui reaktori äärised. Kokkuvõttes üüratult palju möödalaskmisi, mis teenitult tekitasid avalikke vaidlusi tööstusettevõtte ohutusnõuete üle. Tänu sellele karmistas Suurbritannia valitsus oluliselt ohtlike tööstusprotsessidega seotud määruseid. Tehasekompleks peale plahvatust 10. juulil 1976 purunes Itaalia põhjaosas, Seveso farmaatsiatehase reaktori membraan ja õhku levis gaasipilv, mis sisaldas muuhulgas ka väga mürgist tetrakloro-dibenso-paradioksiini. Hukkunuid ei olnud, kuid inimestel tekkisid muudele haigustele nahakahjustused (juuresoleval pildil on 4.aastane laps, kes elas Seveso lähedal ning haigestus haruldasse nahahaigusesse) ning paljudel rasedatel naistel olid nurisünnitused. Seda tuli mitte ainult Sevesos vaid ka naaberasulates. Saastatud alal hukkusid loomad. Tetrakloro-dibenso- paradioksiini pidi konkreetse tööstusprotsessi käigus reaktoris tekkima mikrokogustes. Siit
talitluses, suhkrutõbe, endometrioosi ning immuunsüsteemi kahjustusi. Dioksiinide tõttu väheneb poiste sündivus tüdrukute kasuks. Tugevate mürgitusjuhtumite puhul esineb erilist akne vormi nn klooraknet [3]. Mõõtmine Kuidas määratleda dioksiinide segu hulka, kus varieeruvad nii komponendid kui nende mürgisus? Erinevatele isomeeridele on omistatud mürgisustegurid TEF (Toxic Equivalency Factor) väärtusega 0...1, kus mürgiseima esindaja 2,3,7,8-tetrakloro- dibenso-p-dioksiini väärtus on 1. Summaarne toksilisusekvivalentsus TEQ (toxicity equivalece) saadakse ühendite masside ja nende toksilisusfaktorite korrutiste summeerimisel. Peamiselt uuritakse 17 mürgisema dioksiini ja furaani kontsentratsioone. Nende TEF väärtused on toodud tabelis 1. Euroopa Liidus on dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde lubatud nädaladoosiks 14 pg WHO-TEQ kehakaalu kilogrammi kohta. Dioksiinid läänemeres
Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). Joonis . 1,2-dioksiin (orto) ja 1,4-dioksiin (para) [5] Joonis . Dibenso-para-dioksiin koos asendusrühmade nummerdamisskeemiga ja mürgiseim esindaja 2,3,7,8-tetrakloro-dibenso-para-dioksiin (TCDD) [3] Joonis . Dibensofuraan koos asendusrühmade nummerdamisskeemiga [4] PCDD-d on väidetavalt kõige mürgisemad ühendid üldse, mida inimene tekitada suudab ja seejuures õnnetuseks ka väga püsivad. Dioksiine ega furaane pole kunagi tööstuslikult toodetud, nad tekivad kõrvalproduktidena erinevates tööstuslikes protsessides. Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD) ja dibensofuraanide (PCDF) isomeeride arv on vastavalt 75 ja 135
Millal saame polümeerist tõelise, millal kolloidlahuse? See sõltub sellest, kas polümeer on lahusti suhtes lüofiilne või lüofoobne (lüofiilne- lahusti lembene;lüofoobnelahustit tõrjuv) Vesi + polümeer = kolloidlahus, sest polümeer on vee suhtes lüofoobne. Kuidas hinnata lüofiilsust? - lahustuvusparameeter Polümeeri lahustajaks sobib lahusti, mille on lähedane polümeeri väärtusele. lahusti polümeer oktaan 15,1 polüetüleen 15,9 keemiliselt sobiv tetrakloro- 17,2 polüpropüleen 16,9 metaan etüülatsetaat 18,2 PBMA 17,6 benseen 18,3 polüstürool 18,2 kloroform 18,6 polümetüül- 18,6 metakrülaat Polümeeri molekuli liikuvus on nii väike, et tema lahustumisel toimub esmalt lahusti liikumine polümeeri molekuli sisse (päsmas on tühikud). Esialgu tekib lahusti lahus polümeeris. Seejärel hakkavad lahusti molekulid eradama polümeeri ahelat ja polümeeri molekulid saavad liikuvust juurde (polümeer hakkab lahustuma) ning
inertse d ;Rohk e m kasutataks e neist karborundi SiC lihvimis m at erjal . interm etallilised karbiidid : klatraadid e. Sulgüh e n did : suure kõvadu s e g a , rasksulavad, haprad me e n utavad metalle (läige, hea elektrijuhtivus) . Halog e e n ü h e n did väga suur arv (se st kõik süsiv e sinikud võivad mo o du stad a halog e niid e ) . Praktikas levinuma d : CCl 4 tetrakloro m eta a n (van. tetrakloors ü sinik) lahusti jm. ; CHCl 3 triklorom eta a n (kloroform ) narkoo s; lahusti : Klorofluoroalkaanid (freoonid) kasutataks e (üha vähe m ) ;jahutus s e a d m e t e s ja aero s o ol b alloonid e s . Indium: Avastasid spektraalanalüüsiga, saksa keemikud F.Reich ja H.T.Richter 1863, sinise joone järgi spektris. Lihtainena on In hõbevalge, väga "särav" raske metall, erakordselt pehme ja plastne; Õhus püsiv
annaabi.ee 
