tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Tina sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 , seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tinaplaadi või tinakristallide vastastikkuse nihkumise tõttu. Tina on polümorfne. Harilik valge tina ß-Sn on tetragonaalse kristallvõrega ja püsiv temperatuuril üle 13,20C. Sellest madalama temperatuuril esineb hallitina a-Sn, mille on kuubiline struktuur. Üleminekul ß-Sn ? a-Sn suureneb tina ruumala ja metall muutub halliks pulbriks. Rahvapäraselt nimetatakse üleminekut ß-Sn ? a-Sn tinakatkuks. See protsess kulgeb kiiresti madalal temperatuuril, mil tinaesemed muutuvad halliks pulbriks. ß-Sn on metall, aga a-Sn pooljuht. Temperatuuril üle 1610C esineb tina kolmanda allotroopse erimini, nn. Hapra tinana.
Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. Tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Tina sulamistemperatuur on 232 0C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm 3 , seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Keemiline element tina , omab kahte allotroopset modifikatsiooni. Temperatuuridel üle 13.2°C on stabiilne tetragonaalse kristallstruktuuriga -tina (-Sn) tina enamtuntud ja kasutatud vorm. Temperatuuridel alla 13.2°C läheb -tina üle kuubilise struktuuriga -tinaks. 2 Tina sulamid Legeerimata tina on metall, mis sisaldab vähemalt 99 % massist tina, tingimusel, et vismuti- või vasesisaldus ei ületa tabelis toodud piirnorme.
Sealt, kus kahe haruga nõiavitsa oks maagiotsija käes maapinna 4 poole tõmbub, tulekski otsida metallimaaki. Tainamaaki aitas kõige paremini leida männipuust nõiavits. Tinakatk Tina, nagu teisedki metallid esineb mitmes erinevas kristallkujus.toatemperatuuril puutume kokku hõbevalge värvusega tinaesemetega. Niisugust ainet nim. Valgetinaks ehk -tinaks ja selle kristallid on tetragonaalse kujuga. Kui tinaese on temperatuuril alla 13°C hakkab see aeglaselt muutuma halliks peenpulbriliseks massiks- halltinaks ehk -tinaks, ruumala suureneb ja tihedus väheneb. Mida madalam on temperatuur, seda kiiremini tekib halltina, soodsaim on -33°C. 13°C- 0°C juures muutub tina palju aeglasemalt. Ent see kiireneb ka siis, kui madalal temperatuuril on valgetina kontaktis halltinaga. Keskajal antud nimetus "tinakatk" oli tabav sest halltinsaga "nakatunud" ese on tõesti külmakartev metall.
struktuuri nim. troostiidiks, mis on suurema kõvaduse ja elastsusega, väiksema sitkusega, kui sorbiit. Suurema allajahutuse puhul, A muutumisel T=450…250˚C korral tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala T-ni jahutatud terastes, see seisneb ainult raua kristallvõre muutumises Fe γ-Feα ilma C ümberjaotumise ja eraldumiseta. See muutus on mittedifuusne ja tulemuseks on nõelja struktuuriga C üleküllastunud tahke lahus α- rauas tetragonaalse kristallvõrega, suur kõvadus ja tugevus. Et saada M, vaja terast jahutada T-ni 300…200˚C v k-st suurema kiirusega >120˚C/s. Kui C>0,6%, siis M l<0˚C ja jahtumisel jääb terasesse A seda rohkem, mida suurem on Csisaldus. Legeerel-did ↑ A püsivust ja seega nihutava C-kõverad paremale, perliitsete str. suunas ja ↓ v k. Legeerel-did, mis ei moodusta karbiide ja lahustuvad ainult rauas (Ni, Mn, Si), mõjutavad A P-ks lagunemise ajalist kulgu ja teras pole karastatav
Legeerelemendid võivad moodustada terases uusi struktuuriosi ning nad mõjutavad oluliselt allajahutatu austeniidi muutuste iseloomu ja kulgemist. Üldiselt legeerelemendid suurendavad austeniidi püsivust ja seega nihutavad C-kõverad paremale perliitsete struktuuride suunas ning vähendavad karastamiseks vajalikku kriitilist jahutuskiirust. Struktuurimuutused martensiidi kuumutamisel Kiirel jahtumisel tekkinud tetragonaalse kristallvõrega martensiit pole stabiilne, kuid toatemperatuuril siiski väga püsiv ja kõva. Temperatuuri tõustes eraldub süsinik ja lõpptulemusena moodustub ferriidi ja tsementiidi segu. Seda muutust nimetatakse martensiidi vabanemiseks. Temperatuuri tõstmisega esile kutsutud martensiidi vabanemist nimetatakse noolutamiseks. 7 TERASE LÕÕMUTUS Lõõmutuse eesmärk on vajalike omauste tagamine terase ümberkristalliseerumise ja sisepingete kaotamise teel
- hea sooja- ja elektriisolaator - suhteliselt madal hind Al2O-TiC on kõige levinum dispersioonitugevdatud keraamika, mis sisaldab 25...40% tugevtaud faasi (TiC). TiC lisamine suurendab Al2O3 soojusjuhtivust, termokindlust, tugevust ja sitkust, mis on suuremad kui puhtal Al2O3-l. Musta värvuse tõttu nim seda ka mustaks keraamikas. Al2O3-ZrO2 on suure tugevuse, löögisitkuse ja termokindlusega. Tugevuse tõus on seotud metastabiilse tetragonaalse (t-ZrO2) kristallivõre muutmisega pinge all monokliinseks kristallvõreks (m-ZrO2). Sellega kaasneb osaline energia neeldumine ja juba eksisteerivate mikropragude leviku piirdumine. Kui Al2O3 sisaldab primaarset m.ZrO2, siis on materjalil küll hea löögisitkus, kuid väike tugevus. Nimelt Al2O3 ja m-ZrO2 soojuspaisumistegurite erinevuse tõttu (m.ZrO2-l on väiksem) tekib jahtumisel m-ZrO2 ümebr hulgaliselt submikropragusid.
annaabi.ee 
