Silikaadid on peamised koostissad kivimites, savis ja liivas. Silikaadi struktuuri käsitlemisel vaadatakse räni ja hapniku seoseid. Iseloomulik on tetraeedrite esinemine. Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO44- tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. Tema struktuur koosneb tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekib kristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga. Side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis võre on üsna hõre ja materjali tihedus väike. Kuna side on tugev, siis on kõrge sulamistemperatuur (kvartsil 1710 kraadi).
On iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite (SiO tetraeedrite) esinemine (joon 8-7). Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne.Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Ränidioksiid SiO2 : Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit.Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike. . Kuna side on tugev, siis omab SiO2 kõrget sulamistemperatuuri.
On iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite (SiO tetraeedrite) esinemine (joon 8-7). Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne.Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Ränidioksiid SiO2 : Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit.Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike. . Kuna side on tugev, siis omab SiO2 kõrget sulamistemperatuuri.
Nimelt on silikaatidele iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite ( tetraeedrite) esinemine (joon 8-7). Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. 8.2.1 Ränidioksiid Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on , mis on liiva põhikoostisosa. struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekib kristallstruktuur. omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga, joonisel 8-8 on esitatud kristobaliidi elementaarrakk. Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike (kvartsi tihedus ainult )
seoseid. Nimelt on silikaatidele iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite (SiO4 4- tetraeedrite) esinemine. Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO4 4- tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks Joonis 12-7 struktuurideks. 12.2.1 Ränidioksiid SiO2 Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga, joonisel 12-8 on esitatud kristobaliidi elementaarrakk. Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike (kvartsi tihedus ainult 2,65 g/cm3)
suur hulk võimalikke oksüdatsiooniastmeid -III...V; murdarvuline oksüdatsiooniaste näiteks asiidioonis N3-. · Fosfori keemilised omadused võrreldes lämmastikuga on oluliselt erinevad, põhjuseks: 50% suurem aatomiraadius; madalam elektronegatiivsus; d-orbitaalide olemasolu. Ei moodusta kordseid sidemeid. Maksimaalne sidemete arv on 6. 34. Võrrlege valge ja punase fosfori omadusi. · valge fosfor, mis on P4 tetraeedritest koosnev pehme, mürgine tahke aine, mis süttib õhuga kokkupuutel. · punane fosfor (P4)n, mis on vähem reaktiivne. 35. Lämmastiku olulisemad ühendid (NH3, ammooniumisoolad, NH2NH2, halogeniidid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Ammoniaak on terava lõhnaga mürgine gaas, mis kondenseerub -33 °C juures. · Ammoniaak on vees hästi lahustuv, kuna moodustab vesiniksidemeid, ja on nõrk Brønstedi alus.
-III...V; murdarvuline oksüdatsiooniaste näiteks asiidioonis N3-. Fosfori keemilised omadused võrreldes lämmastikuga on oluliselt erinevad, põhjuseks: 50% suurem aatomiraadius; madalam elektronegatiivsus; d- orbitaalide olemasolu. Ei moodusta kordseid sidemeid. Maksimaalne sidemete arv on 6. 34. Võrrlege valge ja punase fosfori omadusi. Fosfor kondenseerub fosfori tekkereaktsioonis siin valge fosforina, mis on P4 tetraeedritest koosnev pehme, mürgine tahke aine, mis süttib õhuga kokkupuutel. Kuubiline vorm, fosfori kõige tavalisem allotroop. Fosforiaurude kondenseerumisel mood alati valge fosfor, puhtal kujul värvusetu, suure murdumisnäitajaga, kritallaine, praktikas valge või kollakas vahataoline mass. Kuiv valge fosfor on roheka varjundiga (helenduse tõttu) ja nõrgalt suitsev, iseloomuliku lõhnaga, v mürgine, tuleohtlik aine. Võib süttida spontaanselt või hõõrdumisel, madal sütimistemp
süttimistemp. alla 50ºC Helendub rohekalt (nii “valges” kui “pimedas”) Lahustub org. lahustites (eriti hästi CS2-s) Keemiliselt kõige aktiivsem fosfori teisend Punane fosfor – tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel õhu juurdepääsuta (üle 180ºC) mitmed kristallvormid ja teisendid (“oranž”, erepunane jt.) praktikas taval. tumepunane pulber või tükid polümeerse struktuuriga (“lõputud” ahelad tetraeedritest P 4) pole taval. kergsüttiv (süttim.-temp. üle 210ºC), kuid lisandid ja hõõrdumine võivad süttimist soodustada puhtal kujul pole mürgine (ei lahustu organismis) lendub kuumutamisel õhu juurdepääsuta (norm-rõhul eriti üle 400ºC), aurude kondenseerumisel ja tahkumisel tekib valge fosfor Must fosfor tekib valgest allotroobist rõhul üle 1,2 GPa (1,2 . 109Pa) (normaalrõhk: 1 atm ≈ 1,01 · 105 Pa) meenutab väliselt grafiiti