Tavalised anorgaanilised klaasid (nt aknaklaas) on silikaatklaasid, kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO). Silikaatsetes mineraalides esinevad SiO44- tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist. Tsüklid ja ahelad võivad tekkida tetraeedritest. SiO 44- tetraeedrite laengu kompenseerivad katioonid Ca2+, Mg2+, Al3+ jne. Pärast laengu kompenseerimist seovad katioonid omavahel tetraeedreid ioonse sidemega. Ühe tetraeedriga on mineraal fosteriit, kahe tetraeedriga mineraal akermaniit. Savi ühes põhikomponendis – kaoliinis – on (Si2O5)2- kihid seotud Al2(OH)42+ kihtidega. Need kaks kihti on omavahel seotud tugevate kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Kuid teiste kaksikkihtidega on seotud nõrgalt. Sellistest kihtidest koosnevad näiteks savi, talk ja muskoviit. Süsiniku modifikatsioonid on teemant, grafiit ja fullereenid. Teemant tekib ülikõrgel rõhul, struktuur on sarnane sfaleriidi struktuuriga, ent koosneb ainult Cst
Koos SiO2-ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel B2O3 ja P2O5). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja SiO2), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO jt) Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need SiO tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit (MgSiO), kahe tetraeedriga mineraal akermaniit (CaMgSiO). Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga. Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need (SiO)² kihid seotud Al(OH)² kihtidega (joon 8-23). Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m. Kihilise ehitusega on
Koos SiO2-ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel B2O3 ja P2O5). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja SiO2), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO jt) Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need SiO tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit (MgSiO), kahe tetraeedriga mineraal akermaniit (CaMgSiO). Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga. Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need (SiO)² kihid seotud Al(OH)² kihtidega (joon 8-23). Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m. Kihilise ehitusega on
moodustumist. Na-silikaatklaasi struktuuri näide on esitatud joonisel 8-9. 8.2.2 Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. tetraeedrite laengu kompenseerivad katioonid , , jne. Peale laengu kompenseerimise seovad katioonid omavahel neid tetraeedreid ioonse sidemega.Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit , kahe tetraeedriga mineraal akermaniit . Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga (joon 2-20), ainult iga Si-ga on ühendatud neljas O risti tasapinnaga. Sellises kihilises struktuuris korduvad lülid . Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need kihid seotud kihtidega (joon 8- 23). Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi
korrapärast paiknemist, st soodustavad klaasi moodustumist. 12.2.2 Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need SiO4 4- tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 12-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. SiO4 4-tetraeedrite laengu kompenseerivad katioonid Ca2+, Mg2+, Al3+ jne. Peale laengu kompenseerimise seovad katioonid omavahel neid SiO4 4- tetraeedreid ioonse sidemega. Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit (Mg2SiO4), kahe tetraeedriga mineraal akermaniit (Ca2MgSi2O7). Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga (joon 2-20), ainult iga Si-ga on ühendatud neljas O risti tasapinnaga. Sellises kihilises struktuuris korduvad lülid (Si2O5)2-. Joonis 12-10 Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need (Si2O5)2- kihid seotud Al2(OH)4 2+ kihtidega
Lihtained -metallid(Ag,Cu) -mittemetallid(S,C) Sulfiidid(S-4) Halogeniidid(Cl-4) Oksiidid(O-2) Hüdroksiidid(OH-) 3 Hapnikulised soolad -silikaadid(SiO4-4) -karbonaadid(CO3-2) -sulfaadid(SO4-2) -fosfaadid(PO4-3) -jne Mineraali kristallograafilise kuju klassid Süngooniad. Mineraalide kujul 47 lihtvormi (ühesugustest tasapindadest koosnevat detaili) ja lõpmatult kombinatsioone(nt. Kuup tetraeedriga. Prisma ja bipüramiid). (Mineraale saab jaotada ka sümmeetriatelgede jms elementide kaudu) 1.Kuubiline. 2.Heksagonaalne. (+trigonaalne) Üks kuusnurkne(kolmnurkne) läbilõige. 3.Tetragonaalne. Üks läbilõige ruudukujuline. 4.Rombiline. Üks läbilõige rombikujuline. 5.Monokliinne. Üks läbilõige rööpkülikuline. Ühes suunas kallutatud kristalli prisma. 6.Trikliinne. Igas suunas kallutatud kristalli prisma. Kolm läbilõiget rööpkülikud.
muldjas. j) Tihedust k) Muud omadused: magnetilisus, lõhn, maitse, reageerimine hapetega 44. Mineraalide haabitus e. väliskuju. Mineraalide sümmeetria ning süngoonia ja süngoonia klassid. Esinemisvorm e väliskuju e haabitus - kristallivorm või mineraalse agregaadi tüüp. Mineraali kristallograafilise kuju klassid süngooniad. Mineraalide kujul 47 lihtvormi (ühesugustest tasapindadest koosnevat detaili) ja lõpmatult kombinatsioone (nt kuup tetraeedriga, prisma ja bipüramiid). (Mineraale saab jaotada ka sümmeetriatelgede jms tunnuste kaudu) 1.Kuubiline. 2.Heksagonaalne. (+trigonaalne) Üks kuusnurkne(kolmnurkne) läbilõige. 3.Tetragonaalne. Üks läbilõige ruudukujuline. 4.Rombiline. Üks läbilõige rombikujuline. 5.Monokliinne. Üks läbilõige rööpkülikuline. Ühes suunas kallutatud kristalli prisma. 6.Trikliinne. Igas suunas kallutatud kristalli prisma
7.4. Nafta ja naftasaaduste transpordiga seotud ohud Suurim oht on tuleoht, s.t. põlemine. Põlemise all mõistetakse tavaliselt aine kiiret keemilist ühinemist hapnikuga. Reaktsiooni tulemusena tekivad aine oksiidid. Põlemiseks 8 on vaja põlevat ainet, hapnikku (võetakse ümbritsevast atmosfäärist) ja teatavat kindlat, igale ainele iseloomulikku temperatuuri. Kui kas või üks mainitud elementidest puudub, pole põlemine võimalik Graafiliselt võib põlemist kujutada tetraeedriga, mille tippudes asuvad põlemiseks vajalikud eeldused: Nafta aurud põlevad nähtava leegiga. Põleva auru hulk sõltub aurumise intensiivsusest, mis omakorda oleneb temperatuurist. Nafta aurud moodustavad õhuga põleva segu vahekorras 1/99...1/9. Tuleohtlikkuse seisukohalt jaotatakse naftatooted auruvateks ja mitteauruvateks. Esimesse rühma kuuluvad tooted, mille leekpunkt on alla 60 °C, teise tooted, mille leekpunkt on üle 60 °C. Ohud tervisele
annaabi.ee 
