aluseliste/happeliste ainete väljaviimist uriiniga. 5. Veregrupid. Reesusfaktor. Veregruppide määramine. Veregrupi määramiseks võetakse vastavale alusele erinevate veregruppide testseerumid ja lisatakse igale seerumile väikene kogus uuritavat verd, segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket. Aglutinatsiooni korral erütrotsüüdid kleepuvad, tekivad punased helbed ja ümbritsev vedelik muutub selgeks. Kui aglutinatsiooni ei teki, jääb testseerum seal olevate erütrotsüütide tõttu ühtlaselt häguseks. Aglutinatsiooni tekkimise või mittetekkimise järgi saab veregrupi kindlaks teha. AB0 süsteem. Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal asetsevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiniinid). Kui A- antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku ehk aglutineeruvad
enda veregrupi verd. Veregruppide määramine: · Veregrupi määramiseks võetakse vastavale alusele erinevate veregruppide testseerumi ja lisatakse igale seerumile väike kogus uuritavat verd segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket. · Aglutinatsiooni korral erütrotsüüdid kleepuvad, tekivad punased helbed ja ümbritsev vedelik muutub selgeks. Kui aglutinatsiooni ei teki, jääb testseerum seal olevate erütrotsüütide tõttu ühtlaselt häguseks. Funktioonid. · A ja B antigeenide funktsioonid ei ole teada. · Indiviidid, kellel nad puuduvad (0-veregrupp) on terved. Nähtavasti ei oma need antigeenid tähtsust, vähemalt kaasajal. · Veregruppide esinemise sagedus maailma eri osades on erinev. Näiteks, B on enamlevinud Aasias kui Euroopas Reesussüsteem: · Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad antigeenid, millest
enda veregrupi verd. Veregruppide määramine: · Veregrupi määramiseks võetakse vastavale alusele erinevate veregruppide testseerumi ja lisatakse igale seerumile väike kogus uuritavat verd segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket. · Aglutinatsiooni korral erütrotsüüdid kleepuvad, tekivad punased helbed ja ümbritsev vedelik muutub selgeks. Kui aglutinatsiooni ei teki, jääb testseerum seal olevate erütrotsüütide tõttu ühtlaselt häguseks. Funktioonid. · A ja B antigeenide funktsioonid ei ole teada. · Indiviidid, kellel nad puuduvad (0-veregrupp) on terved. Nähtavasti ei oma need antigeenid tähtsust, vähemalt kaasajal. · Veregruppide esinemise sagedus maailma eri osades on erinev. Näiteks, B on enamlevinud Aasias kui Euroopas Reesussüsteem: · Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad antigeenid, millest
erütrotsüütide aglutinatsiooni esile kutsuda, nii tohib sellisel juhul ülekanda vaid sama grupi verd. VEREGRUPPIDE MÄÄRAMINE Veregrupi määramiseks võetakse vastavale alusele erinevate veregruppide testseerumid ja lisatakse igale seerumile väikene kogus uuritavat verd segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket. Aglutinatsiooni korral erütrotsüüdid kleepuvad, tekivad punased helbed ja ümbritsev vedelik muutub selgeks. Kui aglutinatsiooni ei teki, jääb testseerum seal olevate erütrotsüütide tõttu ühtlaselt häguseks. A JA B- ANTIGEENIDE FUNKTSIOONID · Ei ole teada. Indiviid, kellel puuduvad nad( 0-veregrupp) on terved. Nähtavasti ei oma need antigeenid tähtsust, vähemalt kaasajal. · Veregruppide esinemise sagedus maailma eri osades on erinev. Näiteks B on enamlevinud Aasias kui Euroopas. REESUSSÜSTEEM ·1940. a avastasid K. Landsteiner ja A. S. Wiener nn reesusfaktori, mis sai nime ahvi Macacusrhesus'e
annaabi.ee 
