Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Test 3". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
score, correct, student, response, value, answer, sulam, duralumiinium, sulamid, mitteraudmetallid, monday, march, total, duralumiiniumi, jump, navigation, frame, location, started, spent, maximum, possible, kuubis, messingi, mustatud, malmid, rasksulavad, lahustuvuse, tinapronks, termotöötlus, loomulikusView Attempt . 1 3 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr. 3 Mitteraudmetallid Started: Wednesday 4 April 2007 13:54 Submitted: Wednesday 4 April 2007 14:06 Time spent: 00:12:51 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Mis tüüpi on sulam ja sulami keemiline koostis? Student Response Value Correct Answer A. pronks, 10% Sn ja ülejäänud Cu 100% B. pronks, 10% Cu ja ülejäänud Sn 0% C. messing, 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu 0% D
View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr 6. Mitteraua sulamite mikrostruktuur ja omadused Started: Wednesday 16 March 2011 09:28 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:30 Time spent: 00:01:38 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Mis on tinapronksi keemiline koostis? Student Response A. 10% Sn ja ülejäänud Cu B. 10% Cu ja ülejäänud Sn C. 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu D. 10% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu Score: 10/10 2. Millised on duralumiiniumi põhikomponendid? Student Response A. Cu ja Sn B. Al, Cu C. Al, Mn D. Al ja Si Score: 10/10 3.
111123321111111111111233211111111111112321111111111111121111111111111111111111111111111 11111111111111111111111111111111111111110c00000040092900aa0000000000000010001000000 00000040000002701ffff030000000000 Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 6 Started: Monday 28 April 2008 14:47 Submitted: Monday 28 April 2008 15:02 Time spent: 00:14:44 Total score: 67,4/100 = 67,4% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. 010009000003a501000000007801000000007801000026060f00e602574d464301000000000001 009edf0000000001000000c402000000000000c4020000010000006c0000000000000000000000 000000000000000000000000000000001d0000001d00000020454d4600000100c402000009000 00001000000000000000000000000000000000500002003000080010000f000000000000000000 000000000000000dc050080a90300460000002c00000020000000454d462b014001001c0000001 00000000210c0db01000000600000006000000046000000780100006c010000454d462b224004
Praktikum nr 6. Mitteraua sulamite Title: mikrostruktuur ja omadused Started: Wednesday 27 October 2010 10:31 Submitted: Wednesday 27 October 2010 10:35 Time spent: 00:04:46 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on tinapronksi keemiline koostis? Student Response A. 10% Sn ja ülejäänud Cu B. 10% Cu ja ülejäänud Sn C. 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu D. 10% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu Score: 10/10 2. Millised on duralumiiniumi põhikomponendid? Student Response A. Cu ja Sn B. Al, Cu C. Al, Mn D
Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 6 Started: Monday 28 April 2008 14:47 Submitted: Monday 28 April 2008 15:02 Time spent: 00:14:44 Total score: 67,4/100 = 67,4% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Student Correct Value Feedback Response Answer A. kristalne 100% B. sõltub survest 0% C. amorfne 0% D. sõltub 0% temperatuurist Score: 10/10 2. Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Correct Value Feedback Response Answer A. SiO2 100% B. Al2O3 0% C. B2O3 0% D. Al2O3+SiO2 0%
View Attempt . 1 4 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 6 Started: Thursday 10 May 2007 15:15 Submitted: Thursday 10 May 2007 15:29 Time spent: 00:14:13 Total score: 79,3/100 = 79,3% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Student Value Correct Feedback Response Answer A. sõltub 0% temperatuurist B. kristalne 100% C. sõltub survest 0% D. amorfne 0% Score: 10/10 2. Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Value Correct Feedback Response Answer A
Total score: 95/100 = 95% 1. Millistest kriteeriumitest lähtudes võiks liigitada duralumiiniumit? Student Response Feedback A. Duralumiinium on termotöödeldav materjal B. Duralumiinium on survetöödeldav materjal C. Duralumiinium on valusulam D. Duralumiinium ei ole vanandatav sulam Score: 4/4 2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Student Response Feedback A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E. Ni F. Cr G. Mn Score: 4/4 3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response Feedback Student Response Feedback B. keskmetall C. raskemetall D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatuuri järgi?
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr 5 Polümeermaterjalid > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 5 Polümeermaterjalid Started: Tuesday 12 May 2009 17:49 Submitted: Tuesday 12 May 2009 17:56 Time spent: 00:06:48 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Plastid on polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. molekulid 0% 2. polümeer 100% 3. monomeer 0% 4. aatomid0% Score: 10/10 2. Kuidas liigitatakse polümeere ahela väliskuju järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kahemõõtmeline, kolmemõõtmeline, viiemõõtmeline 0% 2. lühike, pikk 0% 3
Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 5 Polümeerid Started: Tuesday 29 April 2008 09:41 Submitted: Tuesday 29 April 2008 09:47 Time spent: 00:05:39 Total score: 70/100 = 70% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millest koosnevad polümeerid? Correct Student Response Value Feedback Answer 1. aatomitest 0% 2. molekulidest 0% 3. makromolekulidest 100% 4. monomeeridest 0% Score: 0/10 2. Kuidas liigitatakse polümeere päritolu järgi? Correct Student Response Value Feedback Answer 1. sünteesireaktsiooni 0%
View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr 7. Duralumiiniumi termotöötlus Started: Saturday 9 October 2010 13:32 Submitted: Saturday 9 October 2010 13:52 Time spent: 00:20:02 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millistest kriteeriumitest lähtudes võiks liigitada duralumiiniumit? Student Response A. Duralumiinium on termotöödeldav materjal B. Duralumiinium on survetöödeldav materjal C. Duralumiinium on valusulam D. Duralumiinium ei ole vanandatav sulam Score: 4/4 2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Student Response A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E. Ni F. Cr G. Mn Score: 4/4 3.
View Attempt . 1 3 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr. 4 Metalsete materjalide tähistussüsteem Started: Wednesday 11 April 2007 11:38 Submitted: Wednesday 11 April 2007 11:47 Time spent: 00:09:04 Total score: 95/100 = 95% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Student Response Correct Answer A. mittelegeerterased B. legeerterased C. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased (legeerivaid elemente üle 10%) 2
View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr 7. Duralumiiniumi termotöötlus Started: Monday 14 March 2011 16:17 Submitted: Monday 14 March 2011 16:25 Time spent: 00:07:49 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Millistest kriteeriumitest lähtudes võiks liigitada duralumiiniumit? Student Response A. Duralumiinium on termotöödeldav materjal B. Duralumiinium on survetöödeldav materjal C. Duralumiinium on valusulam D. Duralumiinium ei ole vanandatav sulam Score: 4/4 2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Student Response A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page › Praktikumid › Praktikum nr 4. Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus › Assessments › View All Submissions › View Attempt View Attempt 2 of 3 Title: Praktikum nr 4. Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus Started: Monday 14 March 2011 06:15 Submitted: Monday 14 March 2011 06:33 Time spent: 00:17:48 Total 98/100 = 98% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response Value Correct Answer A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis 100% tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib
Total 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on tinapronksi keemiline koostis? Student Respo A. 10% Sn ja ülejä B. 10% Cu ja ülejä C. 90% Zn ja ülejä D. 10% Zn ja ülejä Score: 10/10 2.
Test nr.2 Metallide ja sulamite ehitus ning Title: tähistus Started: Friday 5 November 2010 05:58 Submitted: Friday 5 November 2010 06:14 Time spent: 00:15:15 66,7/100 = 66,7% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Milline on terase koostiga 0,9%C, 1%Cr, 1%W margitähi Student Correct Value Response Answer A. 9CrW B. 9CrW1-1 C. 90CrW1 0% D. 90CrW4- 4 Score: 0/10 2. Milline on alumiiniumi valusulamite tähttähis EN järgi? Student Correct Value Response Answer A. AK
Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millistest kriteeriumitest lähtudes võiks liigitada duralumiiniu Student Response A. Duralumiinium on termotöödeldav materjal B. Duralumiinium on survetöödeldav materjal C. Duralumiinium on valusulam D. Duralumiinium ei ole vanandatav sulam Score: 4/4 2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad Student Response A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E. Ni F. Cr G. Mn Score: 4/4 3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi?
View Attempt . 1 4 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr.2 Metallide ja sulamite ehitus Started: Wednesday 21 February 2007 13:39 Submitted: Wednesday 21 February 2007 13:48 Time spent: 00:08:22 Total score: 79,6/100 = 79,6% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Milline neist on tahkkesendatud kuupvõre tähis? Student Response Value Correct Answer A. T4 0% B. K12 100% C. K8 0% D
View Attempt . 1 4 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused Started: Wednesday 14 February 2007 14:18 Submitted: Wednesday 14 February 2007 14:25 Time spent: 00:06:57 Total score: 89/100 = 89% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 154 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Value Correct Answer Answer: 715,4 70% 715 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page > Kontolltööd ja eksamid > Eksam A > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 2 Title: Eksam A Started: Monday 21 January 2008 10:02 Submitted: Monday 21 January 2008 10:53 Time spent: 00:50:53 Total score: 75/100 = 75% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on määratud: Student Response Value Correct Answer A. hinnatõusuga antud riigis 0% B. töötuse suurenemisega antud riigis 0% C. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega 0% D. tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris 100% 2.
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page › Praktikumid › Praktikum nr 3. Metallide ja sulamite mikrostruktuur › Assessments › View All Submissions › View Attempt View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr 3. Metallide ja sulamite mikrostruktuur Started: Submitted: Time spent: 00:08:39 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Kui vaadeldava sulami (näiteks 50% Cu ja 50% Ni) mikrostruktuuris on ühte liiki kristallid. Millise faasiga on tegemist? Student Response A. asendustüüpi tardlahusega B. sisendustüüpi tardlahusega C. keemilise ühendiga D. kahe komponendi kristallide mehaanilise seguga Score: 6/6 2. Mis on eutektne mehaaniline segu?
Praktikum nr 4. Teraste ja malmide Title: mikrostruktuur tasakaaluolekus Started: Wednesday 27 October 2010 09:51 Submitted: Wednesday 27 October 2010 10:23 Time spent: 00:31:34 86,8333/100 = 86,8333% Total score adjusted Total score: by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page › Praktikumid › Praktikum nr 5. Terase termotöötlus › Assessments › View All Submissions › View Attempt View Attempt 2 of 3 Title: Praktikum nr 5. Terase termotöötlus Started: Monday 14 March 2011 15:50 Submitted: Monday 14 March 2011 16:00 Time spent: 00:10:08 Total 86/100 = 86% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine C. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase D. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda?
Total score: 90,8/100 = 90,8% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel
Praktikum nr 3. Metallide ja sulamite Title: mikrostruktuur Started: Wednesday 27 October 2010 09:42 Submitted: Wednesday 27 October 2010 09:49 Time spent: 00:07:41 91,8333/100 = 91,8333% Total score adjusted Total score: by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kui vaadeldava sulami (näiteks 50% Cu ja 50% Ni) mikro kristallid. Millise faasiga on tegemist? Student Response A. asendustüüpi tardlahusega B. sisendustüüpi tardlahusega C. keemilise ühendiga D. kahe komponendi kristallide mehaanilise seguga Score: 6/6 2. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib
<0,8% ; väävel 0,035-0,06%; fosfor 0,025-0,045% 8.malmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke eeltingimused Seotud süsinikuga malmid(valgemalmid), malmid kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi kujul (grafetiseerivad lisaneid vähe või on jahtumiskiirus suur) Vaba grafiidiga malmid (hallmalmid)- malmid, kus kogu süsinik, või suurem osa sellest on vabas olekus (malmi aeglane jahtumine ja malmi suur räni sisaldus) 9.kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes tihedusest, tooge piirtihetuse väärtused 1.kergmetallid ja sulamid <5000kg/m3 (Li,Mg,Al,Ti) 2.keskmetallid ja sulamid 5000-10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn,Fe)3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC-CuSn12N1 Täht C vase baasil materjal: CC-valadina. CuSn12N1 sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisalds ( Täisarv % ) 11. liigitage Plastid, temp toime järgi Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi:
View Attempt 2 of 3 Title: Praktikum nr 5. Terase termotöötlus Started: Sunday 26 September 2010 09:08 Submitted: Sunday 26 September 2010 09:17 Time spent: 00:08:56 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel B. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase C. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine D. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A
suhe 3:1 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035...0,06%; fosfor 0,025...0,045% 8.maldmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke eeltingimused 1) seotud C malmid e. valgemalmid- seotud süsinik tsementiidi kujul (grafitiseerivad lisandeid vähe või on jahtumiskiirus suur) Vaba grafiidiga malmid (hallmalmid)- malmid, kus kogu süsinik, või osa sellest on vabas olekus (malmi aeglane jahtumine ja malmi suur räni sisaldus) 9.kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes tihedusest, tooge piirtihetuse väärtused 1.kergmetallid ja sulamid <5000kg/m3 (Mg,Al,Ti) 2.keskmetallid ja sulamid 5000...10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn, antimon) 3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC- CuSn12Ni Täht C vase baasil materjal, CC valandina; CuSn12Ni sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisalds ( Täisarv % ) 11. liigitage Plastid, temp toime järgi Temperatuurile
Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 3 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Tuesday 9 November 2010 18:22 Submitted: Tuesday 9 November 2010 18:34 Time spent: 00:11:41 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3
Malmide kasutamise eelised ja puudused: Negatiivne: väike tugevus (grafiit on terade vahel), ei ole plaste, ei pea vastu lõõkkoormusele; Positiivne: hea valumaterjal (sulamistemp madalam, lihtne ja odavam asju valmistada), hõõrdetegur väiksem kui terasel (kulub vähem), väsimustugevus on parem, malmist võlli tugevus väheneb täpselt sama palju kui ristlõige 3. Teras, selle tootmine, saadav kvaliteet Teras on raua sulam mis sisaldab süsinikku piirides 0,05…2,14%. Kui C sisaldus <0,05, siis tegemist puhta (tehnilise) rauaga, mida kas.elektrotehnikas, seda tuntakse armkorauana (ARMCO – American Rolling Mill Company). Sulatusahjudes saadakse malmist esmalt toorteras, sellele järgneb terase taandamine (Mn ja Si lisamisega). Terasesulatuse meetodid: 1) Konvertermeetod- sulatus toimub teraskesta ja tulekindlast materjalis voodriga lahtises ahjus (konverteris vedaelas
Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi: ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid; 5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid; ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi: kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb; kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt; rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist.
kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid Mangaan tõstab märgatavalt terase valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on kahjulikku mõju. süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusula- Malmidele on peale suurema süsinikusisal- mid, mis jagunevad järgmiselt: duse omane ka suur ränisisaldus (1...3%). Räni - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; peamine mõju on selles, et koos süsinikuga soodus- - malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% tab ta grafiidi eraldumist. (tavaliselt kuni 4%). Väävel ja fosfor. Väävel ja fosfor on
EN-GJLA-XNiCuCr 15-6-2 on liblegrafiidiga (L), austeniitstruktuuriga (A) kõrglegeeritud (X) malm, mis sisaldab 15% Ni, 6% Cu, 2% Cr. Abrasiivkulumiskindlate malmide liigitähis EN 12513 (2001) kohaselt on GJN. Liigitähise järel näidatakse malmi Vickersi kõvadus, näiteks EN GJN-HV600 on malm (GJ), milles puudub grafiit (N) ja mille Vickersi kõvadus on 600. 3. TERAS, TOOTMINE. Terased on raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku piires 0,05-2,14%. Kui süsinikusisaldus on alla 0,05%, on tegemist praktiliselt puhta rauaga ehk tehnilise rauaga (kasutatakse elektrotehnikas). Tehniliselt puhast rauda tuntakse armkorauana. See nimetus ARMCO on lühend USA firma American Rolling Mill Company nimetusest. Terasesulatuse põhimeetodid: 1) Konvertermeetod – sulatus toimub teraskesta ja tulekindlast materjalist
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir
annaabi.ee 
