Pidusöök ja luksus olid omavahel tugevasti lahutamatult seotud. Toimusid turniirid, vastuvõtud ja muud seesugused pidustused. Luksuseks olid keskajal ka toidu valmistamise peened viisid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli nooblile köögile iseloomulik toitude värvimine ja kallerdamine. Liha või kala oli kallerdises esindussöök. Pidusöögi tarvis võeti kasutusele kõige väärtuslikumad ehk auväärsemad nõud tsunftijootudel tsunftikannud, külaliste tervitamisel tervituspokaalid jms. Luksuseks ja sotsiaalseks tunnusmärgiks olid ka peened lauakombed. Mõõtuandev oli sel alal kõrgaadel, kelle käitumisviise püüdsid alamad kihid matkida. Etiketi järgi pidi söögilaud olema kindlalt kaetud laudlinaga. Söömaaeg algas traditsiooniliselt käte pesemisega. Seejärel loeti väike palve ,,Benedicite", toiduvõtmine lõppes tänupalvega. Esimene nime järgi teada olev kokk Tallinnas oli Conradus aastast 1312. Tallinna raad
hõbedakogust. Endises käärkambris asuv ekspositsioon jaguneb kolmeks: kirikuhõbe, Mustpeade vennaskonna gildide-tsunftide hõbe Kirikuhõbedast on väljas peamiselt Niguliste kirikule kuulunud armulauanõud. Gildide hõbedast moodustab kõige suurema osa Kanuti gildi hõbevara, kuid esindatud on ka Suurgildile ja Toomgildile kuulunud esemeid. Kõige pilkupüüdvamad on tsunftide kõrged ja uhked tervituspokaalid 17.–18. sajandist. Tseremoniaalesemete seast võib leida Kanuti gildi oldermanni saua, aga ka 18. sajandi lauakella, mille ülaotsa on kinnitatud haruldane, 15. sajandist pärinev taraga ümbritsetud rüütlifiguur. Eraldi vitriin on pühendatud rippsiltidele. Traditsiooni kohaselt kinkis meistriks saanud sell oma eriala tsunftile hõbedast rippsildi, millele oli graveeritud tema nimi, meistriks saamise daatum ja enamasti ka vastava käsitööala embleem. Pidulike
renessanslik raidkunstiteos Tallinnas (Aleksander von Esseni ja abikaasa hauaplaat 1633) Hõbedakamber - Palju mustpeade vara - 2001 avati hõbedakamber - asub endises käärkambris 1 kiriku hõbe. - Harju Jaani. palju kadus 1944 Kose kirikusse evakueerimise käigus - Oleviste kiriku pitsat, 15.saj. Väga haruldane 2 Keskaegne seif, detailiderohke, meisterlik töö. 2,3,4 Gildide, tsunftide hõbevara - Peamiselt tervituspokaalid, peekrid 17.-18. saj barokk ja rokokoo, mida kasutati pidustustel uute liikmete vastuvõtuks. (peekrid kui võrdsuse sümbol) 8 Rippsildid riputati peekrite külge, autoreid tihti ei teata, siin 30tk. Peamiselt barokk, rokokoo. Rüütel taras lauakell/kelluke, eesistuja kutsus rahvast korrale, teavitas algust-lõppu. 5,6,7 Mustpeade aarded - esemete algpärituolu ei teata tihti, kuna need olid annetused gildile - Meistrinime pole tihti peal - Hirvejalgpokaal vanim 18. saj
Söömaaja ülejääkidest sai söönuks teenijaskond. Vaeste inimeste söömaaeg ei olnud nii luksuslik, nende pidusöök oli tegelikult kasina toiduga tubli söömaaeg. Tallinnas anti suuremate pühade puhul vaestele kaks korda rohkem toitu kui tavaliselt. Keskajal anti lauagildis vaestele heeringat, turska, jõuluõhtul liha ja võid. Pidusöögi tarvis võeti kasutusele kõige väärtuslikumad ehk auväärsemad nõud tsunftijootudel tsunftikannud, külaliste tervitamisel tervituspokaalid jms. Keskaja peod kestsid tunde ja peokohta koguneti juba ennelõunat ning pidutseti keskööni. 20 Mänd, 2004, lk. 241 Mitte ainult laudlinad, käterätikud, mööblikatted, padjad ja kallid nõud ei rõhutanud toimuva pidulikust ja suurejoonelisust, ka peoruum oli ise oli eriliselt kaunistatud, näiteks põrand võis olla kaetud värske muruga. Kõige olulisem oli valgus ruum pidi olema eredalt valgustatud. Luksuseks ja sotsiaalseks tunnusmärgiks olid ka peened lauakombed
annaabi.ee 
