mille lapsed hiljem võivad ära süüa. Õpetaja tänab ja kiidab lapsi meeldiva tunni eest. Laste muusikalise ja liikumistegevuse vaatlus Surju lasteaed Vaatlesin muusikalist tegevust 09.04.2019 praktikal viibides Surju lasteaias. Muusikaline tegevus toimus rühmas sees, eraldi saali ei mindud. Rühmas olid 2-4 aastased lapsed ja neid oli sellel päeval kokku 10. Lapsed istusid toolidel ja muusikaõpetaja oli põlvili nende ees vaibal. Tund hakkas tervituslauluga “Tere kogu meie pere, tore tund meid ootab ees, laulan kaasa olen virk ...“ Tervituslaulu laulsid kaasa kõik lapsed. Teiseks lauluks oli “TEE JÄRELE!“ See laul algas sedasi “Mina plaksuta, mina plaksutan, mina plaks, plaks, plaksutan. Mina mängin nii, mina mängin nii ...“ Seda laulu tehti koos liigutustega. Õpetaja näitas liigutused ette ja lapsed tegid järgi. Enamus lapsi laulsid ja tegid liigutusi kaasa aga oli ka neid, kes keerutasin ennast niisama
Seto suursõlel ei ole kinnitavat funktsiooni. Arvatakse, et naisedki on varasemalt kasutanud kinnitusvahendiks väikesõlgi. Hiliana Taarka Setu suurlaulikute keskel oli Hilana Taarka (vallakirjas Vasila Taarka) esimesi oma huumoriküllases nalja- ja näägutuslaulus. Sellepärast esines ta isesuguse suurusena peol ja pulmas Setumaal. 2008. aastal lavastati tema elu kohta ka film nimega ,,Taarka“ Suurim au oli H. Taarkal Setu esimesel üldlaulupeol esimesena esineda tervituslauluga, mida kaasitasid saatjatena 100 üle Setumaa kokkutulnud rahvalaulikut: „Maa iks müras’, täivas tõras’, Turutulba’ iks varisi’, Liina lipu’ iks libisi’, Fuulehe’ iks punõti’, Võso veere’ iks vereti’, Utsu iks lei orasõllõ!” - Jaanipäeval 1921. a. oli suur au H. Taarkal eeslauljana öelda tervitussõnu Helsingis Soome presidendile ja samuti esineda Soome üldlaulupeol.
Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks
valdkonnad /assistentide kaasamine I Sissejuhatus Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale ringi istuma. Hommikuringi Mina ja Paneb keskustesse Arvutihiir, alustatakse tervituslauluga: „Anna käsi, teine ka, tervitan teid kõiki ma, keskkond, vahendid valmis ja klaviatuur, täna tuleb tore päev, sõpru enda ümber näen, tere sõber, tere-tere, koos Keel ja kõne, jaotab keskused kuvar, arvuti. on kogu meie pere“ Matemaatika, värvide järgi. Päevaplaan Tutvume arvutiga
Kadrisantide muusika, laulud ja vigurid pole olnud nii kärarikkad kui mardipäeva puhul. Kindlasti kuulusid aga selles tsüklisse mõistatuste esitamine, 19. sajandil ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse kontroll, tüdrukutel paluti ette näidata käsitööd. Rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale Rituaal koosneb 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba. 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, vilja viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijaätulaul. Kadrilaulud H. Tampere järgi on refräänilised mardi ja kadriviisid levinud LõunaEestis, mujal olid laulud refräänita. Üleminukualal (MuhuKodavere joonel) kasutati nii refräänilisi kui refräänita viise. Saaremaal ja LääneEestis on lauldud vähem,
Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette
annaabi.ee 
