rühma. Üheks rühmaks on indo- euroopa keeled, mida räägitakse maa põhjaosas. Need keeled on hindi, urdu, gudzarati, bengaali, marathi, pandzaabi, oria, assami ja kasmiiri keel. Lõunas seevastu räägitakse draviidi keeli, mis pärinevad ürgelanikkonna dialektidest ja millel pole Põhja- India keeltega mingit sugulust; need on telugu, tamili, kanaresi ja malaialami keel. Kultuur Kui kohatakse hindut, siis ei tervitata mitte kättpidi, vaid pannakse käed piiblikus harduses rinna kõrgusel kokku ja öeldakse: Namaste. Usk Delhi keskel asub muhameedlaste punane hiiglamosee, mis on India suurim ja islami maailma üks tähtsamaid. Kui muezzin õhtuti palvusele kutsub, siis kogunevad kümned tuhanded oma nelinurksetele sisehoovidele palvele, kummarduvad ida poole ja kiidavad Allahit.
Tarbija mängib kaubanduses suurt rolli. Tarbijata poleks poode ega teenindajaid. Tarbija rahulolu on väga tähtis, sest kui tarbija ei ole millegiga rahul, siis ei tule ta enam poodi tagasi ja ettevõte kaotab sellisel viisil tarbijaid Kuna ettevõtetel on aga oluline, et tarbija saaks kõik mida ta tahab, teevad ettevõted kõik selleks vajaliku. Mida siis tarbija ootab? 1. Tunnet, et ta on oodatud Kui tarbijat ei tervitata ja ei suhtuta temasse hästi, siis ta tunneb, et teda ei oodata siin üldse. Peab teda aitama, muidu ta võib vahetada ostukohta. 2. Tema vajaduste rahuldamist Tarbija peab kindel olema, et teda aidatakse. Teenindaja peab tema probleemiga tegelema. Kui näed, et tarbija on segaduses ja ei leia, mis tal vaja on, peab tema juurde minema ja pakkuma abi, sest tarbija ei pea teadma kus mis asub. 3. Sõbralikkust ja viisakust
Ülesande läbiviimise kohaks valisin kooli raamatukogu. Asukoha valikul sai otsustavaks see, et külastades kooli raamatukogu on mul sageli tunne, et olen sattunud tagasi paarikümneaasta tagusesse aega. Tollest ajaperioodist on minu mälestustes säilinud mälupildid pahuratest teenindajatest, kes tegid oma tööd just nagu vastu tahmist. Vahepeal on aga olukord teenindussfääris oluliselt muutunud ja tõsiselt imestama paneb see, kui kauplusesse või asutusse sisenedes rõõmsalt ei tervitata ja meeldivalt ei suhelda. Kooli raamatukogu külastasin sel põhjusel, et õpikute I osad said läbi ja oli vaja välja võtta II osa eksemplarid. Eelnevalt teadsin, et raamatukoguhoidja meeleolu on heitlik ja oleneb kuuseisust ja jumal teab millest veel. Töötan väikeklassi õpetajana, kus õpib kaks õpilast. Sügisel laenutasin neli komplekti õpikuid, mis ma tol päeval otsustasingi tagasi viia. Õpikuid tagastades raamatukoguhoidja ärritus, pilkkontakti me ei saavutanud
elus hakkama saada. Toiduained ostetakse kõik poest, mitte ei kasvatata ise, mis oleks palju tervislikum, sest poe tooted sisaldavad palju säilitusaineid ja keemilisi aineid, mis kahjustavad tervist. Noorem ja vanem põlvkond ei leia enam ühist keelt, kuna noored kasutavad slängi, millest vanemad aru ei saa. Vanemad jällegi kasutavad murdesõnu ja võõrsõnu, millest noored aru ei saa ja nii tekibki raskus suhtlemises. Samuti ei austa lapsed enam endast vanemaid inimesi, neid ei tervitata, ei räägita juttu, bussides ei lasta istuma ning nende sõna ei kuulata, selle asemel ropendatakse või vaieldakse vastu. Tänapäev on palju muutunud, võrreldes vanema ajaga. Laste elu on lihtsamaks ja kergemaks muutunud, teiselt poolt aga keerulisemaks ja kahjulikumaks. Väljas käiakse väga vähe, koolis on põhiline teooria õppimine, praktikat tehakse lapsena väga vähe. Samuti kodused tööd ja
Saabuv naine tervitab viimasena oma abikaasat Saabuv mees tervitab oma abikaasat naistest viimasena ja enne meeste tervitamist. Erand: kui seltskonnas viibib eakas ja lugupeetud härra, keda tervitatakse meestest esimesena siis oma abikaasaga ei kätelda. Tervitamine ametlikul koosviibimisel Esimesena tervitab külaline koosviibimise peakorraldajat, seejärel tema abikaasat Esimesena tervitab (soole vaatamata) see, kellele oli adresseeritud kutse. NB! Üle õla ei tervitata ametlikul ega mitteametlikul koosviibimisel ega üldse mitte kunagi! Kätlemine Esimesena ulatab käe vanem nooremale, naine mehele, ülem alluvale. Erand: noored naised ja neiud, kellele ulatab käe vanem härra. Abielupaaride kohtumine: esmalt tervitavad naised omavahel, mehed omavahel ja seejärel naised meestega (tuleb vältida käte ristamist). Äriringkondades: naised ja mehed võrdsed partnerid mees võivad anda naisele esimesena käe, naine tõuseb ka meest tervitades püsti.
annaabi.ee 
