kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst: 1) tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta; 2) töötajalt väljavõtte tervisekaardist ja tööraamatust. (6) Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. (7) Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist
• on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töölaad; • kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. • Reeglina areneb kutsehaigus aeglaselt 5−8 aasta jooksul toiminud töökeskkonna ohutegurite toimel (v.a ägedad haigused). Kutsehaigust diagnoosib töötervishoiuarst. Selleks nõuab ta tööandjalt/telt töötaja endiste tervisekontrollide andmed ja töökohtade riskianalüüsi andmed, töötajalt väljavõtte tervisekaardist. Kutsehaigusest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarstile suunanud arstile. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusi liigitatakse: • kerge
ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst: 1) tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta; 2) töötajalt väljavõtte tervisekaardist 6) Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. (7) Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist
kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst: 1) tööandjalt (töandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta; 2) töötajalt väljavõtte tervisekaardist ja tööraamatust. (6) Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. (7) Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale ja Töötervishoiu Keskusele, esitades järgmised andmed:
Reaalne hüvitamine on aeganõudev. Rehabilitatsiooniteenuse taotlemise protsess: Rehabilitatsiooniteenuse taotlemiseks tuleb pöörduda pensioniametisse ja täita taotlus. Taotluse vormi saab kõikidest pensioniametitest, samuti Sotsiaalkindlustusameti (www.ensib.ee) kodulehelt. Taotlusele lisada koopia isikut tõendavast dokumendist. Psüühilise erivajadusega inimesed esitavad lisaks: perearsti või eriarsti saatekirja (väljavõte haigusloost või tervisekaardist) rehabilitatsiooniteenusele suunamiseks; perearsti või eriarsti tõendi somaatiliste haiguste, sh nakkushaiguste, esinemise kohta. Taotlust ei pea täitma: isikud, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenusele ekspertarsti otsusel seoses puude raskusastme määramisega; alaealised õigusrikkujad, kelle kohta esitatakse Sotsiaalkindlustusametile alaealiste komisjoni otsus, kus mõjutusvahendina on märgitud
annaabi.ee 
