1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd. KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica.Valter Tauli grammatika süntaksiosa: sõnaühendigrammatika. Lause tervikstruktuur moodustub sõnaühenditest. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri"
1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd. KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. Valter Tauli grammatika süntaksiosa: sõnaühendigrammatika. Lause tervikstruktuur moodustub sõnaühenditest. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri"
Iga teksti, aga siis ka kultuuri unikaalsus seisneb selles, et ta on üheaegselt avatud ja suletud, piiramata ja piiratud, realiseeritud ja lõpetamata ühesõnaga, tekst on pidevas liikumises ja arengus. See liikumine on paradoksaalne, sest kultuuri üheaegset avatust ja suletust saame mõista ainult paradoksi kaudu. Näiteks, kui ühelt poolt rõhutatakse rahvuskultuurilist avatust, eeldatakse vaikimisi, et selles avatuses on ometi üks suletud tervikstruktuur nimetame seda tuumaks , mis ei lase kultuuri avatusel hajuda määramatusse. Eesti kultuuril on selleks tuumaks eesti keel. Eesti kultuur on kahtlemata keelekeskne kultuur. Eesti keel on eesti kultuurile seega nii värav kui ka kindlus. Eesti kultuuri terviklikkuse tagaja on ka territoorium. Selles mõttes on eesti kultuur fokuseeritult lokaalkultuur. Eesti kultuur on kinni, sõltuv sellest maast, kus teda luuakse ja tarbitakse. Niisiis Eesti (suure algustähega) ja
Tekstide loomise seisukohalt on oluline, millisele žanrivormile peab tekst vastama, missugust teksti me teeme. Ajakirjandusžanrite (uudis, juhtkiri, arvamus) tekstitunnused Ajalehtede tekstid jagatakse arvamus- ja uudislugudeks. Ühegi tekstiliigi tunnuseid ei ole võimalik ammendavalt kirjutada. On võimalik osutada ja ära tunda põhitunnuseid, mille järgi saab otsustada, kas mingi tekst vastab teatud tekstiliigi tavadele. Olulised omadused on teksti tervikstruktuur (üldine ülesehitus), teksti tüüpide kombineerimisviis. - Uudise kui tekstiliigi tunnused: 1) Sündmusest jutustav pealkiri ja alapealkirjad. Pealkiri on uudise osa, mis peab sündmust edasi andma. Pealkiri võib koosneda 2 osast: põhipealkiri+alapealkiri. 2) Juhtlõik - teksti tuum on pealkirjas ja juhtlõigus. 3) Sisulõigud, kus uudise eri külgi käsitletakse täpsemalt. Sisulõikude arv on varieeruv ja sõltub tähtsusest.
annaabi.ee 
