jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks. 3.) Liikumistaju. Annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 4.) Ajataju Annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust; Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega.
Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks. 3.) Liikumistaju. annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 4.) Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust; Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega; Ajataju mõjutavad nt: vanus 6.Tähelepanu
11 väga paljudest väikestest kokkupandud osadest ( piltidest ). Üks suur pilt võib samuti koosneda omakorda paljudest väikestest piltidest. See tähendab seda, et detailid annavad kokku ühe suure terviku. Seoste kombinatsioon tähendab seda, et kõik seosed on omavahel seoses. Seoste omavahelised ühendused moodustavad niimoodi seoste kombinatsiooni. Näiteks puzzle on piltide kombinatsioon, sest ta on osadest kokkupandud üheks tervikpildiks osadest kokkupandud kombinatsioon. Inimese loomisprotsessi neuroloogia sarnaneb struktuurselt paljuski ülaltoodud analoogiatega. Et aga aju üldse midagi luua saaks, peab tal olema väga palju nö. allüksusi alamseoseid. Need on sellised seosed, mis on veel omakorda aluseks mingisugustele teistele seostele. Nii nagu kirjanduslik teos saaks eksisteerida, peab see koosnema tekstidest. Kuid tekstide eksisteerimiseks peab see koosnema lausetest, laused aga omakorda sõnadest jne
11 väga paljudest väikestest kokkupandud osadest ( piltidest ). Üks suur pilt võib samuti koosneda omakorda paljudest väikestest piltidest. See tähendab seda, et detailid annavad kokku ühe suure terviku. Seoste kombinatsioon tähendab seda, et kõik seosed on omavahel seoses. Seoste omavahelised ühendused moodustavad niimoodi seoste kombinatsiooni. Näiteks puzzle on piltide kombinatsioon, sest ta on osadest kokkupandud üheks tervikpildiks osadest kokkupandud kombinatsioon. Inimese loomisprotsessi neuroloogia sarnaneb struktuurselt paljuski ülaltoodud analoogiatega. Et aga aju üldse midagi luua saaks, peab tal olema väga palju nö. allüksusi alamseoseid. Need on sellised seosed, mis on veel omakorda aluseks mingisugustele teistele seostele. Nii nagu kirjanduslik teos saaks eksisteerida, peab see koosnema tekstidest. Kuid tekstide eksisteerimiseks peab see koosnema lausetest, laused aga omakorda sõnadest jne
Puzzle on pilt, mis koosneb samuti väga paljudest väikestest kokkupandud osadest ( piltidest ). Üks suur pilt võib samuti koosneda omakorda paljudest väikestest piltidest. See tähendab seda, et detailid annavad kokku ühe suure terviku. Seoste kombinatsioon tähendab seda, et kõik seosed on omavahel seoses. Seoste omavahelised ühendused moodustavad niimoodi seoste kombinatsiooni. Näiteks puzzle on piltide kombinatsioon, sest ta on osadest kokkupandud üheks tervikpildiks – osadest kokkupandud kombinatsioon. Inimese loomisprotsessi neuroloogia sarnaneb struktuurselt paljuski ülaltoodud analoogiatega. Et aga aju üldse midagi luua saaks, peab tal olema väga palju nö. allüksusi – alamseoseid. Need on sellised seosed, mis on veel omakorda aluseks mingisugustele teistele seostele. Nii nagu kirjanduslik teos saaks eksisteerida, peab see koosnema tekstidest. Kuid tekstide eksisteerimiseks peab see koosnema lausetest, laused aga omakorda sõnadest jne
annaabi.ee 
