liiga komplitseeritud. Komplekssete tegevuste õppimine on kergem, kui tegevused osadeks jagada. Nii aidatakse sportlasel vältida mitmeid raskusi, mida algajad kogevad komplekssete tegevuste sooritamisel. Väheseid oskusi saab õppida täpselt võistlustegevusele vastavates tingimustes. Õpetamise edukus sõltub treeneri oskusest jagada liigutustegevus osadeks, moodustades pärast osade omandamist terviku. Osa- ja tervikmeetodi kasutamisel on võimalikud järgmised variandid: osa-tervikmeetod, see meetod eeldab osade õppimist üksteise järel ja pärast nende omandamist ühendamist tervikuks; progresseeruv osameetod, selle meetodi kohaselt õpitakse üks osa, see järel teine; kordav osameetod, mis seisneb ühe osa õppimises ja harjutamises, kuni see on omandatud; tervik-osa-tervikmeetod, see meetod eeldab alguses õppimist tervikuna, seejärel
suurt tähelepanu, sest õigest õpetamismeetodite valikust oleneb ka hilisem hüppetehnika omandamine. Õppeprotsessis ,,läbilastud" vigu on hiljem väga raske parandada ning ümberõppimiseks tuleb tihti kulutada väga palju aega ja energiat. Selliste vigade vältimiseks tuleb võimlejal omandada kõigepealt eeskujulikult lihtsamad hüpped ja alles seejärel järk-järgult edasi minna tehniliselt raskematele hüpetele. Hüpete õpetamisel tuleb rakendada tervikmeetodit. Tervikmeetodi kasutamisel saab välja arendada ka hüppe üksikuid faase. Algajatele tuleb aga õpetada alguses selliseid hüppeid, mida nad suudavad õigesti sooritada juba esimestel katsetel. Hüpperiistadest on algajaile kõige sobivamateks kits risti ja piki, hobune risti ja võimlemiskast. Eriti suurepäraseks hüpperiistaks on võimlemiskast, kuna tal on laiem toetuspind ja ta on hobusest lühem. Alles hiljem tulevad juurde hüpped üle piki hobuse ja võimlemislaua.
Otsene juhendamine- õpetaja võtab vahetult osa mängust ja rolli täitmisest, annab abi, selgitusi, nõu. Õpetaja mõjutab mängu süzeed, laste käitumist ning omavahelisi suhteid. Tervikmeetodile tuleb läheneda eri vanuserühmades erinevalt. NB! Õpetaja eesmärgiks on jälgida ning suunata iga üksiku lapse mängu ja mängivat kollektiivi tervikuna. See võimaldab tal tundma õppida: laste huvide ringi; nende individuaalseid iseärasusi; iga lapse mängu taset; suhtumist kaaslastesse. TERVIKMEETODI KOMPONENDID: 1. ümbritseva eluga tutvumine 2. õpetaja ja laste ühismängud 3. esemeline keskkond 4. täiskasvanu ja laste suhtlemine. OTSENE JUHENDAMINE- kui õpetaja võtab vahetult osa mängust ja rolli täitmisest, annab abi, nõu, selgitusi. Otsese juhendamise võtted: mängumiljöö muutmine- nukunurga muutmine uute mänguvahendite sissetoomine; kirjanduspala esitamine; õpetaja jutustamine; pildi vaatlus, diapositiivide või videode vaatamine; samasisuline õppemäng;
komplekssete tegevuste sooritamisel. Väheseid oskusi saab õppida täpselt võist- mitmeid raskusi, lustegevusele vastavates tingimustes. Õpetamise edukus sõltub treeneri oskusest mida algajad jagada liigutustegevus osadeks, moodustades pärast osade omandamist terviku. kogevad komp- lekssete tegevuste Osa- ja tervikmeetodi kasutamisel on võimalikud järgmised variandid: sooritamisel · osa-tervikmeetod, · progresseeruv osameetod, · kordav osameetod, · tervik-osa-tervikmeetod, · tervikmeetod. Osa-tervikmeetod. See meetod eeldab osade õppimist üksteise järel ja pärast nen- de omandamist ühendamist tervikuks. Osa-tervikmeetod on kasulikum, kui
annaabi.ee 
