Interkultuuriline teater :erinevatest kultuuridest pärit materjalidesegamine ja koosesitamine ühes lavastuses Interkultuuriline teater: kultuurielementide eesmärgipärane ja teadlik segamine. Lavale tuuakse midagi kultuuriliselt võõrast, mis samas ei pruugi alati olla võõristav Publikuuuring: Retseptsiooniuuringud: keskendutakse kunstiteose vastuvõtu uurimisele. Konkretisatsioon (Roman Ingarden) –vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustuv tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud. Vastuvõtustrateegiad: Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia – vaataja lähtub kunstimärkidest ja –konventsioonidest Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia – kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena, vaataja tõlgendab nähtut vastavalt oma elukogemusele.
Kuidas nad eraelus käituvad, kuidas nähtu nende elu reaalselt mõjutab Pikemaajalisemad uuringud – Jälgitakse valitud publikuliikmeid pikema aja jooksul Retseptsiooniteooria põhimõisted Ootushorisont – vastuvõtja suhe teksti/teosesse enne vastuvõtuprotsessi Esteetiline objekt – vastuvõtja individuaalne kunstiteos, sünnib kommunikatsiooniprotsessis teose ja vastuvõtja vahel Konkretisatsioon – vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustav tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud Etenduse vastuvõtu osad: Meeleline taju – näeme, kuuleme, haistame vb Selle põhjal toimub Konkretiseerimine Sa (tähistaja nt dekoratsioon, näitleja) – Sc (kultuuriline kontekst, annab märgile tähenduse) – Se (tähistatav, meil on sotsiaalne ja kultuuriline kontekst mis aitab midagi mõista) Tõlgendamine ehk interpretatsioon Emotsionaalne suhestumine (imetlus, kaasaelamine, kaastunne, samastumine)
- Kunstilist sündmust meelelahutus, emotsionaalsete, esteetiliste ja intellektuaalsete vajaduste rahuldaja Ootushorisont vastuvõtja suhe teksti või teosesse enne vastuvõtuprotsessi. Esteetiline objekt vastuvõtja individuaalne kunstiteos, mis sünnib suhtlusprotsessis teose ja vastuvõtja vahel. Etenduse vastuvõtt: · Meeleline taju · Konkretiseerimine vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustuv tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikuid. · Tõlgendus interpretatsioon · Emotsionaalne suhestumine - imetlus, kaasaelamine ja kaastunne, samastumine ja sarnasus · Hinnangu andmine Etenduse vastuvõttu mõjutavad lavastus/etendus ise, etenduspaik, vanus, kultuurikogemus, haridus ja sugu. Retseptsioonistrateegia viis, kuidas vaataja etendusega suhestub, st millistele etenduse aspektidele vaataja keskendub. Retseptsioonitüübid:
arvustamisega. Kirjanduskriitika jälgib uudisteoseid, annab neile hinnangu ja suunab sellega kirjanduse üldist arengut. Kirjanduskriitika on teaduse ja kunsti süntees: seal kasutatakse teaduse ja kunsti sõnavara, järjekindla analüüsiga kaasnevad kriitiku isiklikud arvamused. Kirjanduskriitikud on enamasti teoste esmatõlgendajad, nende seisukohtadel põhinevad sageli kirjandusteadlaste analüüs ja hinnangud. kirjanduslik portree publitsistika zanr; tegelasest loodud tervikkujutlus, mis on saavutatud tema välimuse, riietuse, käitumise, tunnete jm kirjeldamise abil. kirjanduslik stiil ajastule või voolule iseloomulik väljenduslaad. Näiteks kroonikate vanapärane või Lydia Koidula (18431886) luule romantiline stiil. kirjandusprotsess kirjanduse muutumine ajas ja ruumis; kirjandusliikide ja zanrite, voolude ja stiilide areng nende omavahelises seotuses. kirjandusteadvus kujutlused kirjanduse kohta, aga ka kirjanduskriitika ja kirjandusteadus.