valk? a. Esmane aminohappeahel ehk valgu primaarstruktuur: s.o sirge ahel, kus aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemete abil b. Valgu sekundaarstruktuur, kus aminohappeahel on kas spiraali keerdunud või tema kõrvalahelad on kokku volditud. Seda struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. c. Valgu tertsiaarstruktuur, kus ahel keerdub veelgi kokku. d. Valgu kvaternaarstruktuur: kaks või rohkem tertsiaarstruktuuris valku on omavahel liitunud. 2. Millised RNA-molekulid osalevad valgusünteesis?trna,mrna 3. Kus rakuorganellis toimub valgusüntees?ribosoom 4. Millisel viisil toimub valgusüntees? komplementaarsusprintsiibi 5. Mis side moodustub kahe aminohappe vahele?peptiid 15. Mis toimub pärast esmase aminohappeahela sünteesi ehk translatsiooni? Valmib ribosoomis,eraldub tsütoplasmasse(golgi),valk voltub ja omandab kuju,valk
Hüdrofiilne aminohappejääk on polaarne või laenguga. Lüsiin, arginiin, asparagiin, glutamiinhape seriin, treoniin, glutamiin, histidiin, türosiin, tsüsteiin, metioniin. Hüdrofoobne aminohappejääk on mittepolaarsed . Alaniin, isoleutsiin, leutsiin, fenüülalaniin, valniin, proliin, glütsiin, trüptofaan. 54. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polüpeptiidahela osa Domeen on kompaktne, lokaalselt kindla korrapära järgi kokkupakitud piirkond valgu tertsiaarstruktuuris. 55. Millises valgu struktuuri tasandis sisaldub valgu kokkupakkumiseks vajalik informatsioon? Valgu ruumilist struktuuri määrav informatsioon sisaldub valgu aminohappelises järjestuses ehk primaarstruktuuris. 56. Kas denatureerunud valk on funktsionaalne? Põhjendage. Denatureerunud valk ei ole funktsionaalne, sest ta on kaotanud oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega oma spetsiifilised omadused. 57. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist?
GTPaasi aktiveeriv valk GAP (ingl GTPase activating protein) hüdrolüüsib GTP ja muudab Ran GTP Ran GDPks. Tuuma guaniini vahetusfaktor GEF (ingl guanine exchange factor) vahetab GDP GTP-ks. Seega tuumatranspordis osalevad mitmesugused GTP/GDP ainevahetusega seotud valgud. Nii nagu valgu ekspordi puhul, ka impordi puhul on oluline Ran GTP valgu (tagab GTPGDP) tsütoplasmaatiline lokalisatsioon ja RCC1 valgu (GDPGTP) lokalisats. tuumas. Kõigil retseptorvalkudel on tertsiaarstruktuuris piirkonnad nukleoporiinide ja Raniga seostumiseks. Erinevat tüüpi NLS ja NES (Nuclear export signal) jaoks on erinevad retseptorid. Need valgud, mis pendeldavad tuuma ja tsütoplasma vahel, sisaldavad nii NLS kui NES (eksportiin, importiin, Ran jt) Kuidas toimub valkude ja RNA eksport tuumast? Eksporditavad valgud sisaldavad NES-i (nuclear export signal), sisaldab hüdrofoobseid aminohappeid (Leu, Ile), mis on üksteisest eraldatud 2-3 teise aminohappega. (11-33 lk 431)
N-alus +suhkur = nukleosiid Adeniin adenosiin; guaniin guanosiin; tsütosiin tsütidiin; tümiin tümidiin; urasiil uridiin. 7. Kas nukleotiidides on lämmastikalus suhkrujäägi külge ühendatud: a) glükosiidse sidemega b) estersidemega c) vesiniksidemega 8. Nimetage üks adenosiinil põhinev kofaktor? 9. Kas geneetiline informatsioon säilitatakse DNA: a) primaarstruktuuris b) sekundaarstruktuuris c) tertsiaarstruktuuris 10. Kirjutage antud järjestusega komplementaarne järjestus (võivad olla erinevad järjestused) ACCTCGAAG TGGAGCTTC 11. Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? a) van der Waalsi interaktsioon b) vesinikside c) elektrostaatiline interaktsioon 12. Millise lämmastikalusega moodustab DNA ahelas aluspaari tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? V: moodustab aluspaari guaniiniga. Kolme H-sideme vahendusel. A-T kahe vesinik sidemega. 13
(102.) Kas joonisel toodud nukleotiidis esineb puriin või pürimidiin lämmastikalus? (kokku 5 erinevat). Joonisel toodud nukleotiididis esineb pürimidiin lämmastikalus 7.(103) Kas lämmastikalus on suhkrujäägi külge ühendatud: a) glükosiidse sidemega b) estersidemega c) vesiniksidemega 8.(104) Nimetage üks adenosiinil põhinev kofaktor? koensüüm A ehk siis CoA 9.(105) Kas geneetiline informatsioon säilitatakse nukleiinhappe _ a) primaarstruktuuris b) sekundaarstruktuuris c) tertsiaarstruktuuris primaarstruktuuris ehk nukleotiidide järjestusena 10.(106) Kirjutage antud nukleotiidiga komplementaarne nukleotiid (võivad olla erinevad järjestused) ACCTCGAAG TGGAGCTTC (paarid: AT, AU, GC) 11.(107) Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? a) van der Waalsi interaktsioon b) vesinikside c) elektrostaatiline interaktsioon vesiniksidemel, sest lämmastikaluste komplementaarsus baseerub vesiniksidemetel 12
konformatsioonilise muutuse, mis viib selle subühiku üle R-vormi (kolm kasti, üks ring S-ga). Konformatsiooniline muutus kandub üle naabersübühikule ka (kaks kasti, kaks ringi, millest üks S-ga). Ühe oligomeerse valgu piires võivad subühikud olla T- või R-konformtasioonis. Substraadi konts kasvades on subühikud tugeva seostumise vormis. See mudel seletab kooperatiivsust eelkõige muutuste kaudu valgu tertsiaarstruktuuris (kolmemõõtmeline struktuur ühe subühiku piires). Siin on rohkem parameetreid, sest kasutatakse erinevaid dissotsiatsioonikonstante erinevate olekute jaoks kõigile olekuletel pole sama dissotsiatsioonikonstant, see annab suurema võimaluse võrrandeid paindlikuks teha. Diagnostiline test KNF mudelile on negatiivse kooperatiivsuse esinemisele. Negatiivne kooperatiivsus järgnevad ligandid seostuvad vähema afiinsusega, seega ligandi konts tõustes läheb seondumine vähem afiinsemaks.
bakteri kromosoomis teineteisest teatud kaugusel. E. coli's on selliseks sammuks 117 kbp, mis on täpselt ühe solenoidi või plektoneemi samm. Veelgi enam, enamik sellistest geenidest oli lokaliseerunud genoomi piirkonda, mida aktiivselt transkribeeriti. Lisaks 117 kbp sammule võivad geenid olla paigutunud veel umbes 16 kbp ja 600 800 kbp tagant, mis vastab umbes mikrodomeeni ja makrodomeeni pikkusele. Bakteris on DNA alati tertsiaarstruktuuris, mis tähendab, et DNA solenoidse või plektoneemse tertsiaarstruktuuri korral võivad geenid asuda kõrvuti. Selline orienteeritus lihtsustab geenide regulatsiooni. Samas kui toimuksid DNA-s 78 ümberkorraldused, siis ainuüksi geenide asukoha muutmine võib struktuurgeenide regulatsiooni muuta, ainult sellega, et DNA tertsiaarstuktuuri
annaabi.ee 
