Tennessee Williams 1911(1914)-1983 Ameerika näitekirjanik Loomingut on kõige enam mõjutanud tema vaimselt ebastabiilne noorem õde Rose, aga ka küllaltki palju ema ja isa. Ema oli peenutsev ning isa alkoholi lembeline. Praktiliselt kõigi näidendite keskmes on ahistatud, kaitsetu naine keda terroriseerib jõhkardist mees, kuid mitte alati(jõhkardist mees). Esunebe edu näitekirjanikuna tuleb üliõpilas näitedruppides. Väga suur mõju loomingule on avaldanud rännuaastad koos pastorist vanaisaga. Seiklevad kõikvõimalikes getodes, peavad erinevaid lihtsaid ameteid (kelner, piletöör, jooksupoiss) Nendest kogemustest sai väga hea pagasi tulevaseks loominguks. Tema näidendite tegevus toimub alamklassi keskel. Williamsi näidendite põhiteemaks on
Robert Cohni suunas. Cohn on läbi teose enim piinatud. Teda ei sallita, sest ta jõlgub teistel pidevalt sabas ning temast ei ole kunagi kasu. Tegelikult kehastab Cohn teoses vastandit ülejäänud seltskonnale, kuna tema on sõjast mõjutamata jäänud ning on võimeline pühenduma. Just selle pärast peavad tema kaaslased aga meest hulluks ja põlgavad teda. Sõbrad arvavad, et Cohn on liiga naiselik mees ja terroriseerib Bretti oma pealetükkivusega, kuid tavalise õnneliku inimese silmis tähendab see võimet tõeliselt armastada. Hemingway idee järgi on inimese ja ümbritseva maailma side väga häguseks muutunud ning tegelased lähevad lihtsalt vooluga kaasa ning ei püüagi end kuidagi aidata, vaid on loobunud pingutustest ja tõelisusest. Inimese elul ei ole enam mõtet ning ainus, mis veel elus hoiab on alkohol ja meelelahutus.
Esimese maailmasõja ajal loodud novellides põimub see teema tapmiste ja katastroofide teemaga. "Maailma lõpus". Noor meremees satub hiiglasneiu armukesena üleinimlike naudingute pöörisesse ja tapab kindlast hukust pääsemiseks oma täitmatu partneri. "Popi ja Huhuu". Taksikoer Popi ja ahv Huhuu on jäänud hea Isanda kodunt lahkumise järel omapead. Lihtsustatult öeldes on tedemist sadisti ja masohhisti suhtega. Huhuu terroriseerib Popit. Ahvib ehk matkib inimest. Põhiliselt siiski lõhub, raiskab ja reostab. Eriti eemaletõukavad on tema söömiskombed. Novelli teises pooles saab Huhuust ohjeldamatu alkohoolik. Joonud tühjaks kõik ankrud,leiab ta kinnikeevitatud metallkasti ning asub tegutsema ilmses usus, et kastis on viin. "Taevased ratsanikud". Vana türklane teenib raha tänavatel ahvi tantsitamisega. Vilepuhujaks on alaarenenud poiss nimega Bova. Ühel ööhakul kägistab näljane
Ta suudab arvestada, mis on löögi tulemuseks. Ta ennustab ette ka vastase käitumist lihtsa välise vaatluse tulemusena, see tuleneb kogemusest, mille omandas aastatega oma kasuisalt ja jõugu pealikuna. Stjärnsbergis omandab ta ka oskused vaimse vägivalla alal ning põhiliselt hakkabki seda kasutada, kuna muu on kooli tavade tõttu mõeldamatu. Eriku kõnepruuk on teistest erinev: ta räägib peenelt ning läbimõeldult, kaalutletult. Ta terroriseerib ja alandab sama inimest pidevalt teiste kuuldes ning saavutab sellega oma eesmärgid. Südames ta kahetseb kõiki oma halbu tegusid, kuid ei leia ka muid lahendusi. 4. Teose esituslaad on realistlik, kuid kohati siiski tundub, et autor on intensiivsuse saavutamiseks kasutanud liialdust. Lugeja võib nii mõnelgi puhul olla küllaltki häiritud julmuste kirjeldustest, kuna teada on, et tegemist on semi-autobiograafiaga. Samal ajal aga aitavad tabavad kirjeldused
Kõige ohtlikumad on riigi jaoks just nimelt sellised juhtumid, kus riik täidab oma funktsioone halvasti ja sellise “maffia” järele valitseb ühiskonnas nõudmine. o Kodanikul varastatakse auto ära. Politsei teda aidata ei suuda või ei tahagi. Aga mingi rühmitus on valmis tasu eest auto üles otsima ja omanikule tagastama. o Mingi noortejõuk terroriseerib näiteks pubi, lärmab, käitub ebaviisakalt, peletab korraliku ja maksujõulise klientuuri eemale. Politsei ei soovi sellise probleemiga tegeleda. Aga mingi rühmitus on valmis tasu eest ebaviisakalt käituvad noored pubist eemale peletama. Eeltoodud näidetest peaks olema selge, et riik peab kindlasti oma funktsioone täitma. Et ei juhtuks nii nagu Venemaal, kus paljude sotsioloogiliste