riiklikult tasandilt madalamale, haiglate, tasandile. See nn "metsik eutanaasia" saab osaks natsionaalsotsialistlikust arstieetikast, milles arsti kohustused ühiskonna ees on suuremad kui patsiendi ees. Surmamismeetodeiks saavad mürgi annustamine ning näljutamine. Üdse tapeti sakslaste poolt Euroopas umbkaudu 275 000 vaimuhaiget. Nõukogude meditsiini üldiseloomustus (sh nn pseudoteadused) Arstiabi korraldus NSVLiidus toimis territoriaalprintsiibil. Polikliinikute süsteem, millest lähtus dispanseerne süsteem (so aktiivne tervisekontroll). Üks asi, mis NSVLiidus tervishoiu arengut pärssis, oli riigi hirm oma elanike ees, millega kaasnes teatav salastamis-hüsteeria. Teine asi, mis silma torkas oli sage formaalne lähenemine nt mõnedki ühiskonnakihid jäid riikliku hoolitsuse alt välja (varem või hiljem jõudsid need rühmad pahatihti pigem vanglatesse...) Indiviidi arengus hakati peeaasjalikult tähtsustama keskkonna mõjusid
Hääleõiguslik on täisealine kodanik, kes on pole kuulutatud teovõimetuks ega kanna kohtulist karistust kinnipidamiskohas. 2.2. Riigi territoorium Riik on inimeste ühendus, kus elavad teatud maa-alal, mida nimetatakse riigi territooriumiks. Territoriaalriigi areng võimaldab siseriikliku õiguse rakendamist (ühel territooriumil üks õigussüsteem). Territoriaalprintsiip ühe riigi territooriumil valdavalt ühe õigussüsteemi funktsioneerimist. Territoriaalprintsiibil eelistus isikuprintsiibi ees. Kuna on territoriaalprintsiip, teevad riigid palju bilateraalseid või multilateraalseid kokkuleppeid maksu-, eraõiguse jne valdkonnas. Kesksel kohal piiri mõiste. Riigi territoorium on maismaa, siseveed, territoriaalveed, õhuruum. Alati ei kattu riigipiir poliitilises mõttes tolli- ja majanduspiiriga. 2.3. Riigi suveräänsus Suveräänsus riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda. I
So oli nn geo- meditsiin / geograafiline patoloogia (vrdl geopoliitika), mis just sakslasi huvitas. Ka nõukogude meditsiinist rääkides tuleb kõigepealt peatuda rahvatervishoiul. NSV Liit (kommunistlik Venemaa) sündis läbi suurte rahvastikukatastroofide, milles suurt osa mängisid epideemiad. Koolera ja tüüfus kodusõja järel olid mõnes mõttes paratamatus. 1930. aastate suur näljahäda Ukrainas ja Lõuna-Venemaal enam mitte. Arstiabi korraldus NSV Liidus toimis territoriaalprintsiibil. Polikliinikute süsteem, millest lähtus dispanseerne süsteem (so aktiivne tervisekontroll). Üks asi, mis NSV Liidus tervishoiu arengut pärssis, oli salastamis-hüsteeria. Teine asi, mis silma torkas, oli sage formaalne lähenemine nt mõnedki ühiskonnakihid jäid riikliku hoolitsuse alt välja (varem või hiljem jõudsid need rühmad pahatihti pigem vanglatesse...) 43 Totalitaarsetele ühiskondadele oli omane töökultus
So oli nn geo-meditsiin (vrdl geopoliitika), mis just sakslasi huvitas. Ka nõukogude meditsiinist rääkides tuleb kõigepealt peatuda rahvatervishoiul. NSV Liit (kommunistlik Venemaa) sündis läbi suurte rahvastikukatastroofide, milles suurt osa mängisid epideemiad. Koolera ja tüüfus kodusõja järel olid mõnes mõttes paratamatus. 1930. aastate suur näljahäda Ukrainas ja Lõuna-Venemaal enam mitte. Arstiabi korraldus NSVLiidus toimis territoriaalprintsiibil. Polikliinikute süsteem, millest lähtus dispanseerne süsteem (so aktiivne tervisekontroll). Üks asi, mis NSVLiidus tervishoiu arengut pärssis, oli riigi hirm oma elanike ees, millega kaasnes teatav salastamis-hüsteeria. Teine asi, mis silma torkas oli sage formaalne lähenemine nt mõnedki ühiskonnakihid jäid riikliku hoolitsuse alt välja (varem või hiljem jõudsid need rühmad pahatihti pigem vanglatesse...) Totalitaarsetele ühiskondadele oli omane töökultus
annaabi.ee 
