toetama Eesti euro-atlandilise integratsiooni alaste eesmärkide saavutamist; tagama valmisoleku rahvusvaheliseks koostööks rahuoperatsioonide ja ühise kaitse raames; tagama osalemise riigi kriisihaldussüsteemis. Kaitsepoliitikat teostatakse läbi: kogu ühiskonda haarava totaalkaitsesüsteemi, mis loob võimalused oletatava agressori usutavaks heidutamiseks ning seeläbi agressiooni ärahoidmiseks ja tõrjumiseks; üldise kaitseväeteenistuse kohustuse; territoriaalkaitse põhimõtte; koostöövõimeliste kaitsejõudude ülesehitamise ning nende hoidmise nõutavas valmiduses, sealhulgas valmistudes võimalikuks ühiseks kaitseks koostöös NATO-ga või NATO liikmena ja sõjaliseks tegevuseks rahuoperatsioonide läbiviimisel; osalemise rahvusvahelises kahe- ja mitmepoolses kaitsealases koostöös. 2. Põhimõtted Riigi kaitsmiseks rakendatakse seaduses ettenähtud korras kogu rahvas ja rahva jõuallikad. Eesti
da,Libeeria, eri piirkonnad Lähis-Idas. 2) Tsiviilkriiside reguleerimisest võtab osa 162 soomlast (neist 58 on naised) Kriisipiirkondadeks nt. Kosovo,Gruusia,Moldova,Gongo Domokraatlik Vabariik,Tadzikistan, Kõrgõztan,Kasahstan,Iraak. (Finland's participation in international crisis management, 2011) Soome kaitselahendus Soome omab tugevat riiklikku kaitsevõimet,mis tugineb üldisel kohustuslikul ajateenistusel ja territoriaalkaitse süsteemil, mille eesmärgiks on katta kogu riigi territoorium. See toimib põhi- mõttel, et Soomel oleks sõjaseisindi korral piisvalt militaarjõude. Soome arendab oma kaitse- võimet, kui riik,kes ei kuulu ühegi sõjalise liidu koosseisu ning juhindub üksnes enda sõjalis- poliitilisest arendamisest, EL-i ühise kaitsepoliitika mõõtme arengust ning muutustest,mis toi- muvad NATO-s, niisamuti muutuvast julgeolekupoliitilisest olukorrast, eriti just naaberaladel.
riigikaitseorganisatsioon, mis täidab talle Kaitseliidu seadusega ja seaduse alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda." (Kaitseliidu seadus. Riigi teataja I 2000, 4, 31) Kaitseliidu taasloomisest saati on lähtutud põhimõttest, et iga kaitseliitlane kaitseb oma kodu ja oma küla. Väljaõpe on alati keskendunud territoriaalkaitsele. ,,Territoriaalkaitse eesmärk ei seisne agressiivsetes sõjalistes väljaastumistes teiste riikide vastu, vaid selles, et oma territooriumi ja rahva vallutamine tehakse kallaletungijale võimalikult 11 raskeks"(http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=7&menyy_id=751&alam=34&leht=3) Kaitseliidu tugevdamisele andis suure panus Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Ants Laaneots, kes 9.detsembril 1991.a andis käskkirja ohvitseride kursuste käivitamiseks
komponentidega totaalkaitsega ettenähtud relvastatud võitluse ülesandeid täies mahus. Oluliseks Eesti territoriaalkaitsesüsteemi alustoeks on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit. Tema koosseisus on 15 territoriaalset üksust -- malevat, milledesse kuulub kokku 8300 liiget ning naiste ja noorte eriorganisatsioonid. Viimaste tegevuses osaleb kokku 8100 naist, tüdrukut ja poissi. Mobilisatsiooni käigus moodustatakse Kaitseliidu baasil territoriaalkaitse üksused -- kaitsepiirkonnad. Viimased alluvad sõjaajal vastavate kaitseringkondade ülematele. - kodanikukaitse, mis korraldab inimeste abistamist ja kaitsmist tulekahjude, plahvatuste, suurte avariide, ohtlike ainete lekke, kiiresti leviva keskkonnasaaste või epideemia, loodusõnnetuste, katastroofide korral. Eestis vastutavas vastavate abinõude elluviimise ja ohutusnõuete täitmise eest
rimast parim." Eesti ajaloost võib tuua sotsiaalset ja psühholoogilist kaitset. näiteks Vabadussõja, kus meie väikese- Sõjalist kaitset tagavad regulaarväed, arvulise kaitseväe edu tagasid eelkõige s.o pidevas valmisolekus olevad rel- kõrge moraal ja tahtekindlus ning kiire vajõud. Territoriaalkaitse puhul kes- ja paindlik juhtimine. kendutakse riigi territooriumi kaitsele olemasolevate jõududega, sh püütak- se säilitada selgepiirilist rindejoont ja initsiatiivi oma kaitse või pealetungi peasuundadel. Sissitegevus põhineb kiirel varjatud liikumisel ja ootama- tute löökide andmisel vaenlase vähem kindlustatud tagalaaladel. Siss ehk partisan on vastase võimu ja kontrol- li all oleval maa-alal vastupanu osutav
annaabi.ee 
