Mõningaid sõjariistu pole kunagi kasutatud ja need on olnud sümboli staatuses. (Symes, R.F 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) sõjakirves DOLOMIIT On saanud oma nimetuse mineraal dolomiidi järgi. Enamasti esineb ta kihtide ja läätsedena harilikult koos lubjakiviga. Harvemini esineb vaheldumis kipsi ja terrigeensete kivimitega liivakivi või saviga. Struktuur on teraline ja tekstuur massiline. Erinevalt lubjakivist reageerib dolomiit külma lahjendatud soolhappega vaid pulbristatud kujul. Kuuma soolhappe toimel kihiseb tugevasti. Dolomiiti leidub maa all peaaegu kõikjal. Tekkinud on ta enamasti teiseselt, lubimuda või lubjakivide ümberkristalliseerumisel. (Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.)
Sissejuhatus Põlevkivi on kiltne settekivim, mis tekkis kauges minevikus (ordoviitsiumi ajastul, ~400 - 450 milj. aastat tagasi). Põlevkivi lähtematerjaliks loetakse primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning teiste füto- ja zooplanktoni esindajate biomassist moodustunud orgaanilist ainet. Põlevkivi võib olla süngeneetiliselt seotud karbonaatsete või terrigeensete settekompleksidega, moodustades kihilaadseid kehasid. Põlevkivid on maailmas küllaltki laialt levinud. Teada on enam kui 600 leiukohta . Enamik leiukohti on koondunud suurematesse levilatesse nagu Balti, Volga, Karpaatia jne. Tööstuslik tähtsus on peamiselt platvormsetel leiukohtadel, kus suurel levialal on tootsate kihtide lasuvad rõhtsalt ja väikesel sügavusel ning nende paksus ja kvaliteet on püsiv. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas,
veeristikulise materjali küllus meresetetes. Litoriinamere liiv levib paiguti endise Leetse mõisa ümbruses ja Kersalus. Liivafraktsioon valdab aga Limneamere setetes, mis levivad peamiselt klindiesisel tasandikul, s.o poolsaare põhja- ja kirderannikul ning ka Lõunasadama ümbruses. Liivade domineerimist Limneamere setetes võib seletada kahe asjaoluga. Esiteks, Litoriinamere regressiooni lõpul ja Limneamere ajal algas paekaldas paljanduvate ordoviitsiumi ja Kambriumi terrigeensete setete murrutamine, mis võis olla oluliseks liiva allikaks. Teiseks, see materjal teisaldati lainetustega piki randa lõunasse, poolsaart ümbritsevate lahtede pärasse või kuhjus valdavate tuulte eest rohkem kaitstud põhja- ja kirderannikul. Teiste kvaternaarisetete tähtsus on väike. Põhja- ja kirderannikul võib kohata tuulesetteid ja poolsaarel väikeste laikudena soosetteid. Looderannikul on paiguti ka kolluviaal – ja allikasetteid (nõrglupja). Endise Nõukogude Liidu armee
● ariidne murenemine. polnud.Lähimad nooremad settekivimid on teada Leedu-Poola aladelt. (näh, pole vist ikka see :( Humiidses st. niiskes kliimas kulgevas 12. Mis on (liiva)kivide jt. murenemises on märkimisväärne osa Eestis on see valdavalt liivakivi, sest Baltica terrigeensete setendite biogeensetel protsessidel. Seda murenemise asus devonis juba suurtel põhjalaiustel (60 sorteerituse aste? Kuidas tema tüüpi iseloomustab poorivete happeline vist?), kus oli valdavalt terrigeenne settimine. tekib? reaktsioon ning intensiivne leostumine (lahustuvate komponentide ärakanne)
setendite praegune levila. Kambriumi ladestu koosneb terves Baltikumis terrigeensetest settekivimitest - eeskätt rohekashallist või sinakashallist savist ehk sinisavist, aleuroliitsest savist, valkjashallist aleuroliidist ja liivakivist. Savi leiab kasutust telliste valmistamisel, elekroonikatööstuses, ehituses. ORDOVIITSIUM Ordoviitsiumi ladestu läbilõikes valdavad karbonaatsed kivimid -mitmesuguse savikusega lubjakivid ja merglid. Ainult vanim osa ladestust on esindatud terrigeensete, mittekarbonaatsete kivimitega (aleuroliitne liivakivi, aleuroliit, argilliit, savi, glaukoniitliivakivi, glaukoniitlubiliivakivi). Vastavad setted kujunesid mandrile pealetungivas madalmeres. Ordoviitsiumi ladestu kogupaksus kõigub 70-183 m piires, olles suurim Kesk-Eestis ja vähenedes sealt edela, lõuna ning ida suunas. Ordoviitsiumi ladestul on Eestis suur rakenduslik tähtsus - ta peidab endas meie olulisimaid maardeid.
Kambriumi savi varud on T = 35 miljonit m³, R = 100 miljonit m³ Veel kihte vanaaegkonna alumises osas. Sinisavi piirdubki meie vanaaegkonna alumise osa tootmisväärse savilasundiga. Tõsi, savipäritoluga on veel Tremadoci argiliit (diktüoneemakilt), mis sisaldab palju orgaanikat ning on täiesti kõvastunud. Varangu kihistu (Alam-Ordoviitsium) õhuke (0,5-2 m) plastsete (illiit-kaoliniit) helehallide savide kiht ei vääri samuti suuremat huvi. DEVONI SAVID Lõuna-Eestis levivate Devoni terrigeensete kivimite avamusala on savivaene. Savid esinevad tavaliselt üksikute läätsedena Kesk- ja Ülem-Devoni Burtnieki ja Gauja lademe liivakivides. Nende seas on ka üsna peeneid halle/helepruune rasksulavaid (1380-1450ºC) illiitkaoliniitseid savisid. Nendes savides ulatub kaoliniidi sisaldus kuni 50% (tavaliselt 20-40%). Parimad kaoliniitsed savid esinevad läätseliste lasunditena Gauja lademes, eriti tema ülemises osas Lode kihistikus