vastupidiselt, inimene saab soojust keskkonnast endale. Inimese keha temp hoimiseks peab valitsema soojus tasakaal. Inimese soojus kandjaks on inimesel veri. Veri jahtub naha alustes piirkondades(eriti jalad, käed). Soojeneb veri siseorganites(süda, maks, neerud). Siseorganites ja lihastes eraldub soojus tarvitatud kütus, tarvitatud toidu põlemisest tekib nö kütus inimesel. Püsiva temp-I säilitamiseks inimese organismis muutuvate sise ja välis tingimustes on inimene varustatud termoregulatoorse mehanismi. Selle tööd juhib soojus tsenter mis asub inimese vaheajus. Sinna saabuvad andmed anduritelt(naha kude närvidelt). See mehanism automaatselt suurendab või vähendab vere voolu ja sellega pidurdab või kiirendab protsessi. Min soojuse tootmine inimesel on annab ära 1kg kaalu kohta 1Kcal =1,163W . Kui keha jahtub kiirelt siis tekivad h külmavärinad. Näljane inimene tunnetab tempi muutust paremini. Keha temp oleneb keha tegevusest
(manga (karboanhüdraas) munakollane an) I Kilpnäärme hormooni süntees Keedusoola lisandina Kasvupeetus, sugulise arengu peetus 26. Vee tähtsus organismis: Ta on makrotoitaine, universaallahusti, paljudes reaktsioonides üks lähteaine, osaleb kehavormide säilitamises, termoregulatoorse toimega. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest vee jaotumine organismis: 1) Rakusisene vesi – 50% kehakaalust 2) Rakuväline vesi – 20% kehakaalust (3/4 rakkudevahelises ruumis; 1/4 soontesiseses ruumis) --
Pimedal karusloomal säilib talvine karvkate ka suvel. Higinäärmed teostavad füüsikalist termoregulatsiooni. Higi peamine koostisosa on vesi, milles sisaldub elektrolüüte, valku, amino- ja rasvhappeid, karbamiidi ja teisi metaboliite. Higi spetsiifilise lõhna annavad lenduvad rasvhapped, hobuse higi vahutamist tingib rohke valgusisaldus. Higi eritumist reguleerivad sümpaatilised närvikiud, mis on funktsionaalselt seostunud läbi selja- ja pikliku aju hüpotaalamuse termoregulatoorse keskuse ning ajukoorega. Nahas paiknevate soojaretseptorite ärritus, vere temperatuuri tõus, samuti psüühiliste tegurite toime põhjustavad närvikeskuses erutuse ning seejärel higi eritumise. Rasunäärmete sekreet on poolvedel, õline nig moodustab koos higi ja eraldunud epiteelirakkudega vahataolise massi naha pinnal. Rasu kaitseb nahka niiskuse, higi, kahjulike ühendite ning kuivamise eest. Rasu annab nahale painduvuse ja karvale läike
Pimedal karusloomal säilib talvine karvkate ka suvel. Higinäärmed teostavad füüsikalist termoregulatsiooni. Higi peamine koostisosa on vesi, milles sisaldub elektrolüüte, valku, amino- ja rasvhappeid, karbamiidi ja teisi metaboliite. Higi spetsiifilise lõhna annavad lenduvad rasvhapped, hobuse higi vahutamist tingib rohke valgusisaldus. Higi eritumist reguleerivad sümpaatilised närvikiud, mis on funktsionaalselt seostunud läbi selja- ja pikliku aju hüpotaalamuse termoregulatoorse keskuse ning ajukoorega. Nahas paiknevate soojaretseptorite ärritus, vere temperatuuri tõus, samuti psüühiliste tegurite toime põhjustavad närvikeskuses erutuse ning seejärel higi eritumise. Rasunäärmete sekreet on poolvedel, õline nig moodustab koos higi ja eraldunud epiteelirakkudega vahataolise massi naha pinnal. Rasu kaitseb nahka niiskuse, higi, kahjulike ühendite ning kuivamise eest. Rasu annab nahale painduvuse ja karvale läike
annaabi.ee 
