Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"termopildi" - 5 õppematerjali

Kehad kiirgavad ja neelavad soojust
26
pptx

Kehad kiirgavad ja neelavad soojust

Veeaur ei takista nähtava valguse levimist. Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu. Grillimine Liha grillimisel kasutatakse soojuskiirgust. Soojust kiirgavad küttekehad asuvad grillahju laes või põhjas. Infrapunasaun Infrapuna kiirgust kasutatakse ka saunades. Tavalises saunas on õhutemperatuur kõrge ja keha soojeneb sooja õhu mõjul. Infrapuna saunas aga soojendab keha kiirgus ja seal on õhu temperatuur Soojus- ehk termopliit Termopildi saamiseks pildistatakse maja või inimest fotoaparaadiga, mis reageerib soojuskiirgusele. Tänan kuulamast!

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Soome julgeolekupoliitika ja merejõud
8
doc

Soome julgeolekupoliitika ja merejõud

Laeva ehituseks kasutati alumiiniumit ja tugevdatud süsinikkiudu, kombineeritult on viidud radaripilt miinimumini. Tänapäeva tehniliste ja optiliste vahenditega on võimalik laev siiskiavastada, kuid siis võib avastaja jaoks juba liiga hilja olla. Laeva kere on kaetud kevlariga ja see neelab radarilaineid, lisaks on terase osakaal nii väike, et praktiliselt puudub magnetväli. Mootori väljalaskegaasid on juhitud allapoole veepiiri, et vähendada termopildi suurust. Vajadusel ka kõrgele õhku, et vähendada helisignatuuri, eesmärgiga jääda ka allveelaevadele märkamatuks. Madal süvis (1,7 m) võimaldab liikuda madalas vees ja jugakäiturid arendavad kiirust üle 30 sõlme. 50 vismutit on paigaldatud laeva tekile, et jääda märkamatuks või vähendada pildi suurust termokaameras. Vismutitega saab keemiaohu puhul tekitada ennetava veepilve ja samuti reostunud teki pesuks kasutada. Laeva relvasüsteeme juhib TACTICOS (tactical information

Merendus → Laevandus
14 allalaadimist
Ehituskeemia I
21
docx

Ehituskeemia I

-Boreskoop on optiline seade, mis koosneb painduvast või jäigast kiudoptilisest juhist, millel on ühes otsas sisemise valgustusega objektiiv ja teises okulaar või kaamera. · Võimaldab uurida konstruktsioonide sisemust ilma neid avamata, läbi väikese avause. 5. Mida näitab termogramm hoonete piiretes? -Termograafia kaamera registreerib objektist väljuva pikalainelise elektromagnetkiirguse 9000-14000 nm. Tekitatud kujutis on termogramm. Termopildi tegemise eesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade soojapidavust. Samuti on termokaamera (termoviisori) abil võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu või vastupidi, ülekuumenenud kohti. Lisaks saab avastada metalseid ja plastdetaile, pragusid ning objekte valgustamata kohtades. 6. Miks ei saa mikrolainemeetodiga uurida metallist sarrusega betoonkonstruktsioone? - Sest betoonkonstruktsioonis olevas metall pole dielektrik. 7

Ehitus → Ehituskeemia
113 allalaadimist
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

Õhulekkekohtade leidmiseks termograafia infrapunakaamera abil mõõdeti piirdepinna temperatuurid kaks korda: esmalt elamu tavatingimustes (et leida külmasillad ja õhulekke mõju normaaltingimustes) ja seejärel samadest kohtadest uuesti, kui elamu on 20…30 minutit olnud 50 Pa alarõhu tingimustes (et leida õhulekked). Läbi õhulekkekohtade hoonesse sisenenud külm välisõhk jahutas piirde sisepinda. Temperatuuride erinevus kahe termopildi vahel viitab õhulekkele. Mõõtmiste ajal oli sise- ja välistemperatuuri taotluslik erinevus >20 ºC. Joonis 7.4-l on toodud näide õhulekkekoha tuvastamisest termograafia infrapunakaamera abil. Syst e s Termopilt, 0Pa Foto 21.0 °C Sp3 20 15 Sp2

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
98 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

1 °C, +1%), sensor: 320 × 240 pikslit). Termograafilised mõõtmised tehti peamiselt korteri tavatingimustes (et leida külmasillad ja õhulekke mõju normaaltingimustes). Valitud korterites tehti mõõtmised kaks korda: et leida õhulekete asukohad, tehti termopildid samadest kohtadest uuesti pärast korteri vähemalt pooletunnist alarõhu tingimustes olemist. Läbi õhulekkekohtade hoonesse sisenenud külm välisõhk jahutab piirde sisepinda ja temperatuuride erinevus kahe termopildi vahel viitab õhulekkele. Mõõtmiste ajal oli sise- ja välistemperatuuri taotluslik erinevus >20 K. Lisaks mõõtmisaegsele sise- ja välistemperatuurile on ka äärmiselt oluline, et mõõtmisele eelnevalt oleks selline temperatuuride vahe ühtlaselt püsinud. Paremini soojustatud piirete sisepinna temperatuur on kõrgem ja seetõttu on suurem ka temperatuuriindeks. Külmasilla juures on sisepinna temperatuur madalam, mistõttu on seal suhteline niiskus kõrgem. 3.1

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun