aastal kaustusele võetud temperatuuriskaala kasutab sama jaotust nagu Fahrenheiti skaala, kuid Rankine'i skaala null-punkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks. Vee kolmikpunkt on sellel skaalal 491,688 °R. Rankine'i temperatuuri sübmboliks on °R vahel ka °Ra. 6 Kokkuvõte Minu arvates võib see referaat anda hea ja mõnusa lühiülevaate termomeetritest. Ma sain tänu referaadi kirjutamisele termomeetritest nii mõndagi teada, mida ma varem ei teadnud. Referaat võib abiks olla ka teistele õpilastele, kes uurivad midagi termomeetritest või tahavad nendest midagi täpsemalt teada. Sellest referaadist sain veel ka seda teada, et termomeetrite ajalugu on üsna pikk ja varajaste algusaastatega, mida ma alguses poleks arvata osanudki. Ajaloost on ka hea seda teada, et milline oli just see esimene termomeeter ja kuidas see tekkis,
+2500 °C. Takistustermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga logomeetrit või mõõtesilda.[1] Kokkuvõte Seda referaati tehes sain ma teada palju uut termomeetrite ja skaalade kohta. Ma arvan et seda referaati võivad kasutada inimesed, kes tahavad lähemalt tutvuda termomeetritega ja nende ehitusega. Seda saavad kasutada ka õpilased, kes peavad tegema näiteks uurimustöid või midagi sellist termomeetritest. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Termomeeter 2. Füüsika õpik 9. klassile, Enn Pärtel, Jaak Lõhmus, kirjastus Koolibri, 2000
Täpismõõtmistel kasutatakse differensiaaltermopaari (kahte termopaari) mille ühte termopunkti hoitakse püsitemperatuuril näiteks sulavas jääs. Erinevate termopaaridega saab mõõta temperatuure vahemikus -270 °C +2500 °C. Takistustermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga logomeetrit või mõõtesilda. [1] 6 Kokkuvõte Referaadist sain väga palju uut huvitavat teada, nii termomeetritest, skaaladest ja termomeetrite leiutamisest. Näiteks, et Eestis oli kuni 1940. aastani kasutusel Fahrenheiti skaala , mitte Celsiuse skaala, nagu praegu. Veel sain teada erinivate termomeetrite ehitusest . Isikliku huvi see siiski termomeetrite vastu ei tekitanud, kui laiendas silmapiiri. Soovitaksin seda referaati lugeda 9. klassiõpilastel, lisamaterjalina. 7 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Termomeeter#Temperatuuri_m.C3.B5
seletamatusse haigusesse (Minamata haigus). Minamata lahte juhiti keemiatehase heitveed, mis sisaldasid Hg-ühendeid. Neid omastasid vetikad. Toiduahela kaudu sattus Hg vetikaist kaladesse ja neist inimesse. 20 aastat hiljem oli haiguspuhang Iraanis, kus toiduks tarvitati Hg-ühenditega puhitud teravilja. Rootsis said puhitud viljast mürgituse kanad ja kanamunadest inimesed. Argielus satub elavhõbe elukeskkonda purunenud termomeetritest, päevavalguslampidest, taskuarvutite ja elektronkellade patareidest, kivisöe põletamisest (kivisöes10-4 % Hg). Hg-ühendid kogunevad maksa, põrna, neerudesse ja ajju ning eralduvad väga aeglaselt uriini, higi ja väljaheitega. 10 Esinevad järgmised mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid: · paresteesia (naha väärtundlikkus),
juures. (Epstein 2002, Hockenberry ja Barrera 2007, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) 1.2.2.1. Kehatemperatuuri mõõtmiseks vajalikud vahendid Meditsiiniline termomeeter, vajadusel mittesteriilsed kindad, paberrätik. Rektaalselt mõõtmiseks lisaks libiaine, alusrätik. Kehatemperatuuri monitoorimiseks sobiv andur olenevalt mõõtmiskohast ja monitor. Pärasoolest kehatemperatuuri mõõtmiseks kasutatavaid termomeetreid hoitakse teistest termomeetritest eraldi. Kasutamise järel termomeeter desinfitseeritakse. (Kantero jt 2005, Hockenberry ja Barrera 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Kasutatakse erinevaid meditsiinilisi termomeetreid. Kõikidel termomeetritel, mis on mõeldud kehatemperatuuri mõõtmiseks, on omad head ja halvad küljed. Termomeetreid tuleb kaitsta löökide, kukkumise, niiskuse, välisõhu temperatuuri kõikumiste eest. (Epstein 2002, Wilson ja Hockenberry 2008) Meditsiiniline termomeeter
ringlusesse. . Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena 4.2 Loodusesse sattumine Tänapäeval satuvad elavhõbe ja selle ühendid loodusringesse purunenud päevavalgus- ja kvartslampidest, termomeetritest, baromeetritest ja elektripatareidest. Elavhõbedat sisaldavad tahkekütused, eriti kivisüsi (antratsiidis 10-4%), mille põletamisel satub õhku elavhõbedaauru. Osa elavhõbedat jääb tuha koostisse. Et paljud elavhõbedaühendid on vees rasklahustuvad, siis arvati, et inimestele nad ohtu ei põhjusta. Mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid aga lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Looduses on elavhõbe suhteliselt haruldane
annaabi.ee 
