14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti. Sellist kihti, kus vee temperatuur väga kiiresti kahaneb nimetatakse temperatuuri hüppekihiks ehk termokliiniks. Termokliinist sügavamal on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (umbes +4C) Vees lahustunud hapnikusisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees ning pidev õhuvahetus atmosfääriga (difusioon, lainetus). Maailmamere põhjas on vees lahustunud hapnikusisaldus madalam. 15. Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid Maailmameri: Vaikne-, Atlandi- ja India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri ehk Lõunaookean
koguneb lohkudesse, orgudesse. Vee kihistumine maailmameres: maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti temperatuuri hüppekiht e. termokliin – kiht, kus vee temperatuur kahaneb väga kiiresti. Termokliinist sügavamal on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (ümber +4 °C) vees lahustunud hapnikusisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees ning pidev õhuvahetus atmosfääriga (difusioon, lainetus). Maailmamere põhjas on lahustunud hapniku sisaldus madalam analoogselt temperatuurile võib vee kihistumist põhjustada ka soolsuse erinevused o halokliin – kiht, kus toimub soolsuse järsk muutumine
Vesi soganeb ja veeõitsengut ei ole. Loodetest tingitud apvelling. 2 korda päevas. Mõningates isegi 4 korda. Ekvatoriaalne apvelling. 08.04.14 Lisatud.. Metaan - Kõik mäletsejad loomad väljastavad metaani. Kunstlikult metaani toota ei saa. Metaani molekul on u 50 x efektiivsem kui co2 molekuul. Klorofoolsüsinik - prügist tilenev gaas (külmikud). väga püsiv gaas Vana materjal : Süvavee ökoloogia Profundaal järvede süvavesi (ulatub termokliinist koht, kust algab taimestik - kuni suurima sügavuseni) Abüssaal kokkuvõtlikult kogu süvameri (hõlmab maailmamere sügavad osad alates 2km'st) Maad katvast 70-71% 50% moodustab abüssaal. Hadaal: maailmamere sügavaim osa. Süvavesi koosneb erinevatest organismidest (mikrofauna: amööbid, seened mageveekogudes, bakterid orgaanilise aine lagundajad, meiofauna alla kuuluvad 50-1000 mikroni suurused: ümarussid ehk nematoodid,
Kõvapõhjalised rannikud: Merisaarmasmerisiilikvetikad (lehtadrud) Kui saarmas hävitati 80%, siis siilikute arvukus tõusis, levisid nakkused, lehtadrud söödi ära ja asendusid 1aastaste vetikatega. Kui saarmaid asemele toodi, muutus kõik jälle OK-ks. [meritaähed ja röövtoidulised teod – hävitasid lepistoidulised teod ära] Alt üles kontroll oli see planktoni õitsengu asi Süvaveepiirkondade ökoloogia Profundaal – sügav. Järvede sügavaimad osad, mis on termokliinist suurima sügavuseni= hüpolimnion Abüssaal – põhjatu. Ookeani ja merepõhja sügavusvöönd alates 2km sügavamale. 1 Maailmamere sügavaim osa on 6000-11022m – hadaal, mis moodustab maailmamere pindalast vaid 1 %. 50% maailmamere pindalast moodustab abüssaal. Abüssaali/profundaali kooslused sisaldavad eri suurusega organisme – bakterid ja seened.
annaabi.ee 
