olekuparameetrit. Ideaalse gaasi entalpia sõltub üksnes temp. Tavaliselt võetakse gaasi entalpia normaaltingimustel võrdseks nulliga. Termodünaamilise keha entalpia antud rõhul: I=int.0st- t.ni.cpdt. Termodünaamilise keha entroopia s on soojushulga ja absoluutse temp. suhe, mille Isobaariline protsess. Niiske auru isobaarsel kuumutamisel 10. Aurujõuseadme ringprotsess. Elektrienergia ja aurutemp. ei muutu. Ülekuumendatud auru isobaarsel soojuse koostootmine ehk termofikatsioon. kuumutamisel temp. tõuseb. Isobaarses protsessis on aurule Aurujõuseadme põhimõteskeem: l0=Q0=Q1-Q2 juurdeantav soojushulk q=i2-i1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk q=(1-x)r+(i2- ÜK T I’’)=(1-x)(I’’-I’)+(i2-I’’) J/kg, Mehaaniline töö on isobaarses jahutus-
perioodil, kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. 28.E lektrienergia ja soojuse koostootmine e. Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav termofikatsioon. Nim. selliseid el. jaamu, kus toimub soojuskandja vahetus kontaktis, ning toimub nende el. energia ja soojuse koostootmine. Võimsust, saab osaline või täielik segunemine. hinnata ka väljastatava soojushulga järgi. Efektiivsust 36.Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus. väljendatakse: K=l+qt/q1=t+K`; K`=qt/q1 tarbijale On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi
aurugeneraatoris ja 4´-1 veeauru isobaarilist ülekuumendamist. Rankie’i rp. on tänapäeva aurujõuseadmete põhiringprotsessiks. q1=qk+qr+qü, qk=□A3(3´)4BA=h`1-h`2, qr=□B44`CB=h``1-h=r, qü=□C4`1DC=h1-h``, q2=□23AD2=h2-h`2. Kasutegur: t=l/q1=h/q1=h1-h2/h1-h`2 (näitab, seda kasuliku tööd, mida masinas tehakse, tavaliselt, mitte üle 40%). PÕHIMÕTTE SKEEM Elektrienergia ja soojuse koostootmine e. termofikatsioon. Nim. selliseid el. jaamu, kus toimub el. energia ja soojuse koostootmine. Võimsust, saab hinnata ka väljastatava soojushulga järgi. Efektiivsust väljendatakse: K=l+qt/q1=t+K`; K`=qt/q1 – tarbijale antud soojus, q1- ringprotssi suunatud soojus(kuumutamiseks, aurustamiseks jne. Antud soojus). Termofikatsioon- Elektrijaamade auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine tsentraliseeritud soojusvarustuseks. 11.Soojuse transformatsioon. Aurukompressor
.............................................................15 32.Aurujõuseadme põhimõtteskeem....................................................................................................15 33.Rankini ringprotsessi kujutamine TS diagrammil ( termiline kasutegur ja selle suurendamise võimalused)..........................................................................................................................................15 34.Termofikatsioon (Soojuse ja elektri koostootmine) (soojuskasuteguri mõiste)............................. 16 35.Drosseldamine (teda iseloomustav skeem) ....................................................................................16 36.Soojustransformatsiooni protsessid ja soojustransformaatorid.......................................................16 1 37
tuhandetesse MW-desse (isegi üle 6000 MW). Kõige laialdasemalt kasutatase soojuselektrijaamu. Soojuselektrijaamades kasutatakse generaatorite käitamiseks kiirekäigulisi auruturbiine. Kütusena on kasutusel masuut, kivisüsi, gaas, põlevkivi jt. kütused. Soojuselektrijaamad on ette nähtud kas ainult elektrienergia tootmiseks (kondensatsioon- elektrijaam) või elektri ja soojuse koostootmiseks (termofikatsioon-soojuselektrijaam). Diiselelektrijaama kasutatakse laialdaselt laevadel (võimsused 20kW...2000kW ja rohkemgi). MHD - elektrijaamad muudavad soojusenergia või keemilise energia vahetult elektrienergiaks (kasutusel põhiliselt katseeksemplarid, proovitud ka kosmosetehnikas). Geotermilised elektrijaamad töötavad põhiliselt kuumaveeallikate energiat kasutades. Hüdroakumulatsiooni elektrijaamades töötavad osa sünkroongeneraatorid minimaalse koormuse ajal pumba
Katla erikulu arvutatakse : Q on katla soojuskoormus. Katla marginaalkulu karakteristik on katla kulukarakteristiku tuletis katla soojuskoormuse järgi. Katla elektrilise omatarbe karakteristikud on tavaliselt astmed, mis on tingitud omatarbeseadmete talitluse muutustest. Kõik katla karakteristikud võivad olla esitatud ka bruto või netokarakteristikuna. 3.Auruturbiinide tüübid ja nende kasutusalad - Kondensatsioonturbiin (tüüp K) -Ühe või kahe termofikatsioon vaheltvõtuga turbiin (tüübid T1 ja T2) -Ühe tööstusliku vaheltvõtuga ja ühe või kahe termofikatsioonvaheltvõtuga turbiin (tüüp TVT1 ja TVT2) -Vasturõhuga turbiin (tüüp V) -Tööstusliku vaheltvõtuga ja vasturõhuga turbiin (tüüp TVV). Termofikatsioonturbiinid võivad töötada elektrilise ja soojusliku koormusgraafiku alusel. Talitlust elektrilise graafiku järgi iseloomustab elektrienergia ja soojuse sõltumatu tootmine ja
· Tööpõhimõtte järgi(Aktiiv ja reaktiiv trubiinid) · Soojusprotsessi iseloomu järgi · Kondensatsioon trubiinid reguleerimata vahelt võtmat- aur paisub sügava vaakumine (0,004MPa sügalvaakum) · Kondensatsioon turbiini reguleeritavate vaheltvõttudega termofikatsiooniks(soojusvarustuseks). Kütte vaheltvõtt tarbijatele, tööstustele · Vastu rõhuga turbiinid(termofikatsioon trubiinid)- rõhk trubiine järel on kõrgem kui atmosfääri rõhk ja kondensaator puudub, · Halvendatud vaakumiga trubiinid- kondensaator on olemas aga vaakum ei ole nii sügav, vaakum on 0,07...0,08. · Rõhu järgi- 15-25 kõrgrõhu · Statsionaalsuse järgi- statsionaalsed aurutrubiinid ja mitte statsionaalsed(yks on paigal teine liigub(statsionaalne ei liigu)) Gaasi trubiinid Sarnaneb aurutrubiiniga.
annaabi.ee 
