Kõige olilsemad mikroobid juustutootmises on piimhappebakterid. PHB tüved kääritavad laktoosi piimhappeks ja mõjutavad selle kaudu oluliselt juustupiima ja kalgendi pH-d, soodustavad laapuvust ja vadakueralduvust, takistavad võõrmikrofloora arengut, mõjutavad juustude valmimist jt omadusi. Oluliseimad mikroobid: Lactobacillus lactis Lactobacillus cremoris Lb. Diacetilactis Lactococcus cremoris Leuconostoc mesenteroides Pehmetel juustudel termofiilseid baktereid (jogurti omad) Streptococcus thermophilus Lactobacillus bulgaricus 3. Nimeta juuretise kriteeriumid. Millisel kujul juuretisi kasutatakse? Juuretise klassifikatsioon. Kriteeriumid juuretiste valikul: · Mikroobide kasvukiirus · Glükolüüs · Proteolüüs · Lipolüüs · Gaasi teke, aroomi moodustumine · Inhibiitainete moodustumine
hapniku- ja soolasisaldus. [8] Temperatuurilembuse järgi jaotatakse mikroorganismid psühotroofseks, psührofiilseteks, mesofiilseteks ja termofiilseteks (joonis 9). Psührotroofsed mikroobid on võimelised arenema temperatuuril alla 70C, psührofiilsed vahemikus 7-20 0C, mesofiilsed 20- 44 0C ja termofiilsed mikroobid kasvavad kõige edukamalt 45-52 0C temperatuuril. Juustumikroobid kasutatakse eelkõige mesofiilseid ja termofiilseid mikroobe. [11] 11 Hap Tem- Ve pH -nik pera So si - ol tuur
vees põhjustab omakorda juba vees olevate mikroobide hulga suurenemise Missugune on mikroobide seos veekogude isepuhastumisega - Puhastamata reovesi sisaldab suurel hulgal baktereid. Mikroobid tegelevad ühe osa isepuhastusega, lülitades orgaanilist ainet oma metabolismi nii biomassi tekitamiseks kui energeetilisteks vajadusteks. Mõned sissevoolud võivad olla steriilsed (ilma mikroobideta), kuid pärast veekogusse jõudmist tekib sinna sobivate mikroobide populatsioon. Kus võib leida termofiilseid mikroorganisme Kuumaveeallikates, Vulkaanilistes väävliallikates, Mere põhjas (magmaga kokkupuute alad), Eriti arhebakterite hulgas, metanogeenid ja väävli oksüdeerijad, Tahkemad membraanid, rohkem küllastunud rasvhappeid, termostabiilsed valgud ja ribosoomid, väikesed rakud Nimeta mõni miktoob, mida kasutatakse reostuse indikaatorina - Escherichia coli Dünaamika 2 põhitüüpi - 1)välisfaktorite rütmilistest muutustest tingitud - ööpäevane ja sesoonne
võihappekääritajad bakterid elavad loomavatsas ja inimese jämesooles. Butüraadi teket sooles loetakse kasulikuks, sest see on toiduks sooleepiteeli rakkudele. Aga, butüraadi rohke teke jämesooles võib soodustada ka rasvumist. Klostriidid elavad ka mullas ja mudas. Palju on neid sõnnikuga väetatud mullas. Klostriidid Sporogeensed GP pulgad. Liiguvad aktiivselt viburitega. Enamus ranged anaeroobid, aga on ka aerotolerantseid vorme. On ka termofiilseid klostriide. Kasvavad hästi neutraalses või veidi aluselises kk-s. Seetõttu ei arene nad happelistes hoidistes, salaamis, hapukapsas, hapus silo jne. Happeline kk-d takistab ka klostriidide endospooride idanemist. Äädika lisamine hoidistele! Klostriididel puuduvad tsütokroomid ja membraanne elektrontransportahel, seega saavad nad ATPd sünteesida ainult substraatsel fosforüülimisel. Klostriide on sahharolüütilisi ja proteolüütilisi. Proteolüütilised kääritavad AHd. 22
võimaldab bakteritel kiiresti kasvada (joonisel lilla triibuna). Mõned termofiilsed bakterid pole oma temperatuuri kasvuoptimumil võimelised vähendama membraani läbilaskvust prootonitele, näiteks Bacillus stearothermophilus ja Thermotoga maritima. Nende membraanid lasevad väga suures hulgas prootoneid läbi. Mõned termofiilsed bakterid (nt Clostridium fervidus) kompenseerivad prootonite sissetungi tugeva hingamisahela valkude ekspresseerimisega ning töötamisega. Enamik termofiilseid baktereid kasutavad energia tootmiseks ning elutegevuseks H +-gradiendi asemel Na+-gradienti. Kuna naatrium on vesiniku aatomist tunduvalt suurem, siis membraanid lasevad naatriumi-ioone tunduvalt halvemini läbi. Samas membraanide Na +-ioonide läbilaskvus pole lineaarses sõltuvuses temperatuurist, pigem eksponentsiaalses 38 sõltuvuses. Siiski, see on piisav, et luua vajalik Na +-ioonide gradient
annaabi.ee 
