hapnik (mudas, mullas, loomade ja inimese soolestikus, mäletsejate loomade vatsas). Metanogeenid on väga hapnikukartlikud. 58. Termofiilid, halofiilid...ja muud fiilid ja nende eripära? Termofiilid: rakud on väikesed, vaba vee sisaldus rakkudes väiksem, rakukomponendid uuenevad kiiresti, rakus rohkesti polüamiine, osadel arhedel on leitud ka histoonitaolisi valke, ensüümid on termostabiilsemad, kui mesofiilidel, tRNAd on termofiilidel veidi teistsuguse koostisega: on GC-rikkamad ja neis esinevad modifitseeritud Nalused (5-metüültiouridiin). Termofiilide valkudes on rohkem ioonseid sidemeid valgu osade vahel ja vähem väljaulatuvaid linge. Halofiilid: rakus on kõrge K+ sisaldus. See stabiliseerib neil ribosoome ja on osmoprotektoriks. Membraani pinnaga seotud valgud, ka kestavalgud vajavad aga stabiilsuseks kõrget Na+ sisaldust 59. Tardsöötmed: 1. keedetud kartuli lõigud! Siis zhelatiin ja siis agar. 60
) on rakud termotolerantsemad kui vaesel söötmel (lihtsam uuendada rakukomponente) Kromosoomi koopiaarv on suurem kui 1. See võimaldab kahjustunud DNA parandamist homoloogilise rekombinatsiooniga. Väga efektiivsed DNA parandamise mehhanismid Rakus rohkesti polüamiine (+-laenguga). Spermiin, spermidiin, putrestsiin, mis stabiliseerivad DNAd. Osadel arhedel on leitud ka histoonid. Paljudel bakteritel on histoonitaolised valgud tRNA on termofiilidel veidi teistsuguse koostisega: on GC-rikkam (kolm vesiniksidet). Seega on ta termostabiilsem Valgud sisaldavad rohkesti hüdrofoobseid aminohappeid, valgu eri osad on omavahel tugevasti seotud. Valgud kompaktsed, väljaulatuvaid linge on vähe. See teeb naf termostabiilseks. Tihti termofiilide valgud oligomeriseeruvad moodustuvad dimeerid ja tertrameerid Rakkudes on rohkesti chaperonvalke (,,lapsehoidjavalgud"), mis aitavad taastada
14. Kohanemine temperatuuri muutustega Ulatuslikumad kasvukeskkonna temperatuurimuutused (20°C või enam) viivad enne, kui rakud muutustega adapteeruvad, rakkude kasvu aeglustumisele või peatumiseni. Suurte temperatuurilanguste ja tõusude korral lakkavad membraanid funktsioneerumast. Temperatuuritõusu korral suureneb membraanide lipiidse kihi voolavus, mille tulemusena ioonid pääsevad vabalt läbi membraani liikuma. Selle tulemusena kaob prootongradient. Termofiilidel (kasvavad edukalt 80°C juures) on seetõttu välja kujunenud energiagenereerimise süsteem, mis pumpab prootonite (H +) asemel rakku Na+ ioone, kuna membraani läbilaskvus Na+ ioonide suhtes temperatuuritõusu korral märkimisväärselt ei suurene. Selleks, et membraanide läbilaskvus püsiks enam-vähem ühesugune, sünteesitakse erinevatel temperatuuridel erinevaid rasvhappeid. Madalal temperatuuril sünteesitakse lühikese ahelaga ja lahustuvaid (unsaturated)
4.1.3. Passiivsed mehhanismid, mis toetavad pH homöostaasi Üldiselt pole leitud tugevat seost bakteri tsütoplasma puhverdusvõime ja pH-homöostaasi vahel, arvatakse, et passiivsetel mehhanismidel on pH homöostaasil siiski oluline roll. Näiteks membraani koostisest ning raku pinna laetusest sõltub kui hästi laseb membraan prootoneid läbi. Membraanid ei tohi prootoneid läbi lasta, vältimaks prootongradiendi ja elektrilise gradiendi kadu. Näiteks ekstreemsetel termofiilidel koosneb membraan tetraeetrilistest lipiididest, mis vähendab prootonite läbilaskvust märgatavalt võrreldes eubakterite estersidemega kahekihilise membraaniga. Kõrge temperatuur muudab bakterite ja arhede membraani vedelamaks ja seega ka prootonitele paremini läbitavaks. Kui membraan laseb liiga palju prootoneid või Na+-ioone läbi, ei suuda rakk hoida PMF-i ning elutegevus lõpeb. Selle tõttu on membraani koostis ka peamine faktor, mis määrab ära