Liim tungib puidu rakkude vahele, raku õõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahele õhukese liimikihi, seob pinnad kõvastudes suure arvu ülipeente niitidena. Liim liite tugevus oleneb sellest, kui sügavale, kui ühtlaselt tungib liim pindadesse ja kui tihedalt pinnal ühtivad. Liimitavad pinnad karestatakse tainult spoonimisel teistel juhtudel on liimitavad pinnad siledad. Liimid jagunevad 1. Looduslikud-kollageen, kaseiin ja albumiin liimid. 2. Sünteetilised- termoaktiivsed ja termoplastsed vaigud. Kollageenliimid Kollageen on valk mis vees paindub ja lõhustub temp. 80-90kraadi tekitades glutiin on vees lahustuv liim aine. Kollageeni sisaldavad loomkehade sidekoed. Toormahl, kalanahk, kondid, sõrad, sarved. Olenevalt toormaterjal jagati kollageen liimid kolmeks: kondi-, naha- ja kalaliimiks. Täanapäeval kasutatakse kalalimi aint toiduainete tööstuses (zelatiini) Tisleriliim- teradena, plaatidena, helvestena, helekollasest tumepruunini.
8) sillutisbetooni, polümeerbetooni, kiudbetooni ja isetihenevatbetoon Sillutisbetoon- sõiduteede, platside parklate katendi toetamiseks. Tavalisest asfaltbetoonist suurem koormustaluvus, kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamis tsüklitele. Polümeerbetoon-sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku.Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid- tahkesteid (kõvendajaid). Enamlevinud on termoaktiivsed vaigud. Täitematerjalid peavad olema kuivad. Kasutatakse korrudeeruvates ja keemiliselt agressiivsetes keskkondades. Kiudbetoon- armeeritakse disperssete kiududega.Kõige levinumad on teras-,plastik-polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiud on tõmbetugevuse parandamiseks. Enamlevinud on lainelise kujuga kiud ca50mm pikad, neil on kõige parem nakkumine betooniga. Ei lase pragunemisel betoonil tükkidena puruneda. Põhiline kasutusala on betoonpõrandad.
12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi jagatakse termoplastideks ja termoaktiivseteks. 1) Termoplastid on lineaarsed või väheargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel vedelduvad ja jahtudes tahkestuvad. Nii amorfsed kui poolkristallilised. Amorfsed: polümetüülmetakrülaat, polüstrüool, polüvinüülkloriid. Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester).
penoolfenoolformatehüül, epoksüüd(vaigud). · Cklass looduslike vaikude modifikatsioonid (etüültselluloos, nitrotselluloos, tselluloid). · Dklass bituumenid ja tõrvad. Orgaaniliste ainete destillatsioonil saadud ained. Sõltuvalt temp. mõjust jaotatakse vaigud: 1. Termoplastsed saab korduvalt ümber vormida 2. Termoaktiivsed temperatuuri mõjul omadused muutuvad; ühekordsed. PLASTMASSIDE KOOSTIS: polümeer, plastikaator muudab elastsemaks, stabilisaator muudab pikaealiseks, värvaine, täietaine kiudmaterjal, pulbrikujul, kihilised, muudab tugevamaks, TÖÖTLEMINE: pressimine, vantsimine, surve all valamine, keevitamine. OMADUSED: Mahumass 900 1500 kg/m3, keemiline püsivus on hea, korrosioonikindlus, soojajuhtivus on väike, kuumakindlus on väike(halb!), on mürgine
Lähteaine järgi: Fenoolvaigud- erinevalt karbamiidformaldehüüdvaikudest kahekomponentsed, täiesti vee ja ilmastikukindlad (EPO). Fenoolformaldehüüdvaigud Melamiinformaldehüüdvaigud Karbomiidformaldehüüdvaigud- külml.kõv oplikhape ja kuuml.kõv amooniumkloriid vesilahus..tundlik liimitava puidu niiskuse suhtes. Lahusti järgi: (piirituses lahustuvad, vees lahustuvad ja emulsioonvaigud) Oleku järgi:(vedelad, pulbrilised, kiletaolised) Liimimisomaduste järgi:(kuumliimvaigud- termoaktiivsed, külmliimvaigud- termoaktiivsed ja termoplastsed) Kuumuskindluse järgi: (termoaktiivsed- kuumutamisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel üles ei sula, termoplastsed- jahtumisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel sulavad uuesti ülesse) Polüretaanliimid: Veekindlad liimid, mis võimaldavad keeruliste ühenduste tugevat liidet (eelkõige otspinna liitmist servpinnaga). Kõvenenud liim enam ei kahane ega paisu, seega võib teda peitsida ja lihvida
kelmeks (värnitsad, vaigud, liimid, emulsioonid). · Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist ning nendega pannakse paika värvi õige viskoossus. Värvide liigitus: · Õlivärvid pigmentite ja täiteainete suspensioonid, kus sideainena kasutatakse taimeõlisi. Hea nakkuvusega, ilmastikukindlad. · Lakkvärvid pigmente sisaldavad lakid. Kuivad moodustavad kõva läikiva kelme. · Pulbervärvid termoaktiivsed vaigud ja termoplastsed polümeerid. Nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla läikiva katte. · Vesivärvid liim-, lubi-, silikaatvärvid. · Emulsioonvärvid sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Nt. akrüülvärv. Lakk vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit.
annaabi.ee 
