Sotsiaalteaduste uurimisobjektiks on inimene ja inimühiskond. Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus? Sotsiaalteaduste terminoloogiasse kuuluvatel sõnadel on tavaliselt ka argikeelne tähendus. PS Teadusliku keele kasutamine ei tähenda automaatselt, et info oleks teaduslik Inimese ja inimühiskonna kohta saame me teavet ka teadust mitte appi võttes (ja nii peabki olema!). Tavateadmine vs teaduslik teadmine Autoriteetne inimene palub üliõpilastel anda kaastudengile, kes ei ole neile midagi halba teinud, peaaegu letaalseid elektrisokke. Kui paljud üliõpilased on sellega nõus (%)?
uurimiseks. Ühest küljest suulise kõne all võiks välja tuua kvalitatiivseid ja kvantitativseid erinevusi. Teiseks on vaadelda linnades kõneldava nii nimetatud tänavakeele uurimine hk argikeele tema võrdlemine kirjakeele ja vanade kohamurretega. Kolmandaks aspektiks on käsitada suulist kõnet ehk argoot kui kultuurilist, sotsiaalset ja situatiivset tegurit. Niisiis, prantslastel on olnud termiin ,,argoo", inglisekeelne vaste on ,, slang", aga eesti keele terminoloogiasse sellist sõna pole veel keegi sisse viinud. Umbes 1950- ndatel on vene keele vahedusel tuli käibele selline mõiste nagu ,,zargoon". Mis puudutab eestikeelsesse kirjandussesse, siis siin aktsepteeriti sõna ,,släng" 1968.aastal ajakirjas ,,Mana". (Tender KK1994: 293) Suulise kõne all on mõeldud palju mitmesuguseid uurimusi: kirjakeele, murde, foneetilis ja slängiuurimused (Hennoste 2000: 1122). Samas kõnekeelel on palju erinevaid stiile
Ühiskondades leidub mitmeid mittereligioosseid rituaale. Kõige enam leidub neid spordivaltkonnas, eriti jalgpallis. Samuti võib jalgpall ollaga ka masinaks poliitilise vaate väljendamisel. 15 MODES OF THOUGHT/ MÕTLEMISVIISID Antropoloogid ei uuri ainult metotoloogikat vaid tegelevad ka küsimusega, kas inimesed erinevatest ühiskondadest mõtlevad sarnaselt. Ühiskondade vaheline tõlgendus on keerukas. Mitmeid ühiskondi on raske tõlkida antropoloogilisse terminoloogiasse. Inimlikud karakterid on erinevates ühiskondades peaaegu samad. NÕIAKUNST Mõnes ühiskonnas süüdistatakse surmas ja teistes negatiivsetes olukodades nõiakunsti. Oraaklit ei peeta tavaliselt nõiaks, temaga peetakse nõu nõidade suhtes. Antropoloogid kirjeldavad üldiselt erinevusi nõiakunsti ja teadasliku loogika vahel. Mõned antropoloogid võrdlevad nõiakunsti teadusega, näiteks teooriad ja eksperimendid. MÕTLEMISVIISID
Seega on glosseem nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses (kui see muudab tähendust) kui ka intonatsioon. Väljenduse ja sisu eristamine ning vormi ja aine eristamine. Väljendus ja sisu on kaks põhikategooriat, milleta ei saa olla vastastikust mõistmist. Väljendus hõlmab kõiki vahendeid, mille abil antakse edasi informatsiooni sisust; ülekantuna lingvistilisse terminoloogiasse keel (kusjuures glossemaatika ei samasta väljendust ja keelt). Vastastikuse mõistmise protessis tuleb eristada sisu kahte külge: ainet ja vormi. Sama kahte külge tuleb eristada ka väljenduses. Sisuaine tähendab elavat tegelikkust ennast (objekte, inimesi, kogu maailma meie ümber) hõlmab tähendusi. Sisuvorm tähendab meie psüühilit kujutist sisuainest, so seda, kuidas me tajume ja kujutleme meid ümbritsevat tegelikkust mõisted ja nende seosed
kantud õigluseideest. Püramiidi tipus on ürgnorm, millest kõik teised lähtuvad. Õigusallikad Eesti õiguskorras 7. oktoober 2008. a. 8:21 Rahvusliku õiguskorrapüramiid - konstrueeritud põhiseaduse põhjal. Hea kujutis meie süsteemis, sest ta näitab, et allikad ei ole juhuslikus kohas. Tuleneb EV põhiseadusest. Õiguse allikate kohta Eesti õiguskorras kasutatakse tähistust 'õigustloov akt'. See termin tuli Eesti õiguse terminoloogiasse käibele koos EV põhiseaduse sünniga, 1992. aastal, mil juunis põhiseadus vastu võeti. 12ndas ptk'is leiamegi õigustloova akti. Õiguskantsler peab teostama järelvalvet õigustloovate aktide üle. Kuid milline on siis õigustloov akt? 90ndate algul valitses kaks vaadet: I Õigustloov akt on nii õigusnormi sisaldav (e õiguse üldakt) kui ka üksikakt - õigusnormi mitte sisaldav, kuid õigusnormi akti alusel vastu võetud II Saab olla ainult õiguse üldakt
annaabi.ee 
