Tempo Tempo kokkuvõte töövihikust koos küsimuste ja vastustega, kuuendale klassile. Tempoks nimetatakse helotöö esitamise kiirust. Tempo terminitena kasutatakse itaalia keelseid sõnu. Ühenda omavahel vastavad sõnad I ja II tulbast. I II Largo(1) (5) liikuvalt, kergelt Moderato(2) (3) väga kiiresti Presto(3) (2) parajalt, mõõdukalt Adagio(4) (8) ülikiiresti Allegretto(5) (1) laialt, väga aeglaselt Andante(6) (7) kiiresti, rõõmsalt Allegro(7) (4) rahulikult
KONFLIKT on intriigi abil vastasleeris esilekutsutud lahkarvamustel püsiv lahendusteta pingeseisund, mida saab lahendada vaid väljaspoolt tulija (rahuvahendaja) INFORMATSIOON Informatsioon on propagandasõnumi konkreetne sisu. Eristada võib kaht liiki informatsiooni: 1.Ratsionaalne (mõistuspärane) informatsioon, 2.Emotsionaalne informatsioon (fastsinatsioon) Fastsinatsioon ei ole informatsiooniteooriaga hõlmatav, mistõttu oleks õigem komplementaarsete terminitena kasutada ,,informatsiooni" ja ,,fastsinatsiooni". Informatsiooni töötleb inimpsüühika assotsiatsioonide (kujutluste-, mõistetevaheline seos), fastsinatsiooni konnotatsioonide(tundmuslik lisatähendus) pinnal. Propagandasõnumis edestataval informatsioonil ei ole mitte midagi pistmist tõega, sest propagandasõnumi konkreetne sisu võib ka tahtlikult vale olla (desinformatsioon) Propaganda mõjus osalevad informatsiooni liigiderineval määral: ratsionaalne
2. üldeitav Ükski S ei ole P E S e P 3. osajaatav Mõni S on P I S i P 4. osaeitav Mõni S ei ole P O S o P Teatud arutlustes, näiteks järeldusõpetuses, on otstarbekas käsitleda otsustusi neile omistatud nimega:A, E, I,O. Aristoteles on need nimed tuletanud sõnadest afirmo (ld.k. jaatama, kinnitama) ja nego (ld.k. eitama, lammutama), kasutades nendest vastavalt kahte esimest täishäälikut. Terminitena on otsustust oluline avada juhul, kui on vajadus võrrelda erinevaid otsustusi omavahel, ühtlasi nende terminite mahulistest iseärasustest tulenevaid vastasolekuid. Seesugused analüüsid osutuvad möödapääsmatult vajalikeks järeldusõpetusega tegelemisel. 3 Ilmar Lilleorg Loogika vihik
kohta võiks seetõttu ootama jäädagi. (Prantslaste endi vastav ettevõtlusvorm on pisidetailides teistsugune, mistõttu esimene pähetulev lahendus, sealset osaühingut märkiva sõna kasutamine ka meie oma kohta, oleks eksitav.) 3. Ümberjutustused: Tiiu Erelt on ümberjutustusteks nimetanud terminina pakutud, kuid terminiks selgelt liiga pikad keelendid. Neid pole baasis üheski keeles mõtet esitada terminitena, pigem sobivad nad selgitusteks. Vaste kohta võiks ausalt tunnistada, et seda pole olemas, koostaja ei tea seda või ei soovi ta olemasolevat vastet millegipärast esitada (nt kuna see läheb vastuollu tema keelekorralduslike tõekspidamistega). 84 Terminoloogia 12.2 Selgituste liigid Kuna tähendust või mõistet kui inimese mõttemaailma kuuluvat