aine, sulamistemperatuuriga 42,5 °C,keskmise tugevusega hape, mis lahustub hästi vees. Kontsentreeritud fosforhape võib olla ligi 85 %-line ja tihedusega 1,69 g/cm³. H3PO4 molekuli struktuur. Tööstuslikult saadakse fosforhapet (nn märga fosforhapet) põhiliselt kaltsiumfosfaadi töötlemisel kontsentreeritud väävelhappega: Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4 _ 2H3PO4 + 3CaSO4 Puhta ehk termilise fosforhappe saamiseks kasutatakse lähteainena valget fosforit. ,,Terminiline" hape on hinnalt ligi 3 korda kallim ning teda on võimalik ka saada ,,märja" happe puhastamisel.Kolmeprootonilise happena dissotserub ta kolmes astmes, kuid peamiselt toimub dissotsatsioon esimeses astmes: H3PO4 _ H + H2PO4 Teises ja kolmandas astmes dissotseerub ta vaid vähesel määral. Seetõttu sisaldab fosforhappe lahus lisaks H3PO4 molekulidele ka veel põhiliselt vesinik- ja divesinikfosfaatioone.Kolmeprootonilise happena moodustab ortofosforhape kolme rida sooli,
tihedusega 1,69 g/cm³. H3PO4 molekuli struktuur (Jooniseallikas: http://amazingbeauty.org/nature/h3po4.jpg ) Tööstuslikult saadakse fosforhapet (nn märga fosforhapet) põhiliselt kaltsiumfosfaadi töötlemisel kontsentreeritud väävelhappega: Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4 2H3PO4 + 3CaSO4 Puhta ehk termilise fosforhappe saamiseks kasutatakse lähteainena valget fosforit. ,,Terminiline" hape on hinnalt ligi 3 korda kallim ning teda on võimalik ka saada ,,märja" happe puhastamisel. Kolmeprootonilise happena dissotserub ta kolmes astmes, kuid peamiselt toimub dissotsatsioon esimeses astmes: + - H3PO4 H + H2PO4 Teises ja kolmandas astmes dissotseerub ta vaid vähesel määral. Seetõttu sisaldab fosforhappe lahus lisaks H3PO4 molekulidele ka veel põhiliselt vesinik- ja divesinikfosfaatioone.
1) lõigata seeme poolex, aga terved annavad suurema saagi. Lõigata tuleb enne mahapanemist aegsasti, et lõikepind jõuaks korgistuda 2) stimuleeriv lõige- tehakse mugula keskelt ümberringi- 1-1,5 cm, lõikesügavus on kuni 1 mm. Eesmärgiks on max pungade idanema stimuleerimine.3) seemnemu-gulate idandamine- tehakse kastide või laialilaotatult. Seot suure tööjõu kuluga.Kasut võrkkotte. Eelidanadamine peab toimuma valges ja tihti nõuab eriruumi, toimub 4-6 näd. 4)teiste mugulate terminiline töötlemine- see võib toimuda lühiajaliselt, tõstetakse temp 35-40Cni, seejärel jahutatakse, temp tõusu korratakse 2-3 päeva enne mahapanekut 5)Idu äratamine-kümmekond päeva enne mahapanekut on temp u 20C ja siis tekivad idu alged. Seemne ettevalmistusvõtteid kasut varajaste saakide puhul, maha paneme kartuli siis, kui mulla temp. on vähemalt 8C, mahapaneku-sügavus võimalikult väike 5-6 cm.Mahapanekuviise on mitmesuguseid:1)Mahapanek tasasele maale- tootmisel mitte, aias
saagi. Lõigata tuleb enne mahapanemist aegsasti, et lõikepind jõuaks korgistuda 2) stimuleeriv lõige- tehakse mugula keskelt ümberringi- 1-1,5 cm, lõikesügavus on kuni 1 mm. Eesmärgiks on max pungade idanema stimuleerimine.3) seemnemu-gulate idandamine- tehakse kastide või laialilaotatult. Seot suure tööjõu kuluga.Kasut võrkkotte. Eelidanadamine peab toimuma valges ja tihti nõuab eriruumi, toimub 4-6 näd. 4)teiste mugulate terminiline töötlemine- see võib toimuda lühiajaliselt, tõstetakse temp 35-40Cni, seejärel jahutatakse, temp tõusu korratakse 2-3 päeva enne mahapanekut 5)Idu äratamine-kümmekond päeva enne mahapanekut on temp u 20C ja siis tekivad idu alged. Seemne ettevalmistusvõtteid kasut varajaste saakide puhul, maha paneme kartuli siis, kui mulla temp. on vähemalt 8C, mahapaneku- sügavus võimalikult väike 5-6 cm.Mahapanekuviise on mitmesuguseid:1)Mahapanek
o Mandri-Eesti siseosades mere mõju muutub tühiseks o Rannikul on palju sagedamini torme, tuul tugevam o Sademete ümberjaotumine rannikul igasugune positiivse pinnavormi vastu põrkavad õhumassid Merelise ja mandrilise kliima tunnused · Rannikul on õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud palju väiksem kui sisemaal, aasta keskmine õhutemperatuur kõrgem · Rannikul esineb terminiline inerts, s.t. soojemine on kevadel ja jahtumine sügisel aeglasem · Rannikul venivad kevad ja sügis pikemaks · Sisemaal on sademete maksimum tavaliselt suvel, rannikul ja mere kohal aga sügisel või isegi talvel Reljeefi mõju kliimale · Skandinaavia mäestiku kaudne mõju osa sademetest sajab Skandinaavia mäestiku lääneosas, mis on meile sobivam, niiskus ei jõua meieni. Piisavalt kõrge, et suunata õhumasse