efekti. Nende efektide põhjuseks võib olla, kas kõrgenenud temperatuur või suurenenud füsioloogiline pinge selleks, et eemaldada liigset soojust. Esineb tasakaalu puudumine keha poolt produtseeritud sooja hulga ja selle eemaldamise mehhanismide efektiivsuse vahel. Ülekere kuumenemisega on seostatud kardiovaskulaarset suremust, sünnidefekte ja häiritud võimet hakkama saada keeruliste ülesannete lahendamisega. Erinevate kudede ja rakkude tundlikkus termaalse kahjustusele on erinev nii lokaalse kui üle keha kuumenemise korral. Eriti tundlikkud on närvisüsteem, munandid ning silmalääts. Aju vereringe on võimeline liigset soojust hajutama suurendades verevoolu lokaalselt. Silmaläätse suurema tundlikkuse põhjuseks on piiratud võime hajutada soojust, kuna tal puudub vastav regulatsiooni mehhanism. Anatoomilise paigutuse tõttu on soodustatud silmade ekspostsioon
Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes. Peamised moondetegurid: P.Eskola järgi mõistetakse kindla temperatuuri ja rõhu intervalliga iseloomustatud maakore osa. (1)temperatuur (2)rõhk (3)fluidid(kuumad vesilahused, veeauru segu) 34. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Kontakt- e termaalse metamorfismi kivimid tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis. Purustus- e dünamometamorfismi kivimid kõrgel rõhul tektoonilises murranguvööndis Regionaal e dünamotermaalne metaformis areneb mäetekkelistes piirkondades (laamade põrkevööndeis ja subdtuktsioonivööndeis)eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine:
· ortokivimid, · parakivimid Ortokivimid on tekkinud tardkivimite, parakivimid settekivimite moondel. Samas ei ole sageli tugeva moonde korral võimalik lähtekivimit määrata ning kindlas moondereziimis moodustuvad samasugusest lähtekivimist kindlale tekkereziimile vastavad, spetsiifiliste tunnustega uued kivimid. Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimeid: 25 · kontakt- e. termaalse metamorfismi, · purustus- e. dünamometamorfismi, · regionaal- e. dünamotermaalse metamorfismi ja · (vajumismetamorfismi kivimiteks) Kontakt- e. termaalse metamorfismi kivimid tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis. Purustus- e. dünanmometamorfismi kivimid kõrgel rõhul tektoonilistes murranguvööndeis Regionaal- e. dünamotermaal metamorfism areneb mäetekkelistes piirkondades (laamade pôrkevööndeis ja subduktsioonitsoonides)
25 Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel. Sõltuvalt moondekivimite lähtekivimeist, eristatakse: · ortokivimid, · parakivimid Ortokivimid on tekkinud tardkivimite, Parakivimid settekivimite moondel. Samas ei ole sageli tugeva moonde korral võimalik lähtekivimit määrata. Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimeid: · kontakt- e. termaalse metamorfismi, · purustus- e. dünamometamorfismi, · regionaal- e. dünamotermaalse metamorfismi kivimeiks. Esimesed tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis, teised murranguvööndeis, kolmandad mäetekkelistes piirkondades (laamade põrkevööndeis). Detailsemalt rühmitatakse mingi moondeliigi kivimeid juba metamorfsete faatsiestena s.o. kindlas P-T intervallis ümberkristalliseerumisel füüsikalis-keemilise tasakaalu saavutanud kivimrühmadena