..35 m/min ja kermisplaatidega puuridel v = 75...100 m/min. Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb kohe teritada. Puuri teritamise kujust sõltub puuri püsivusaeg ja suurim lõikekiirus. Eristatakse järgmisi teritusviise: 1) normaalne ühe- või kahekordne teritus; 2) teritamine sideserva järelteritusega; 3) teritamine juhtserva järgiteritusega??? .Kahekordsel teritusel moodustub puuri tipukoonusele teine koonus tipunurgaga 70...750. Selline teritusviis võimaldab suurendada puuri püsivusaega 2...3 korda. Sideserva järelteritamine seisneb puuri tipus mõlemalt poolt piki puuri telge täiendava sisselõike tegemises 3...15 mm pikkuselt ,selle tulemusena väheneb sideserva pikkus. Selline teritusviis võimaldab vähendada tunduvalt ettenihkejõudu, puuri püsivusaeg suureneb 1,5 korda. Juhtpinna järelteritamine seisneb 1,5...4 mm pikkuse ja 0,2..
Kui selline kaabits on kaabitsemisel 15..25 0 all, eraldub laast kergesti, kaabits ei lõiku metalli ega libise. Suurt tähtsust omab lõikeserva kuju. Paremad on kumera servaga kaabitsad; eelkaabitsemisel valitakse otsaraadius 30...40 mm, puhastöötlemisel 40...50mm. Kumeruse puudumisel lõikab kaabits kogu lõikeservaga, mis nõuab suurt tööjõudu. Lisaks sellele võivad kaabitsa teravad nurgad väiksemagi kõrvalekalde korral lõikuda metalli ja raskendada viimistlemist. Teritusel tuleb kasutada jahutust. Pärast teritust jäävad kaabitsa lõikeservale kraadid, mille tõttu tulevad lõikeservad järelteritada või plankida. Järelteritus toimub peeneteraliste luiskudega või abrassiivpulbriga kaetud malmplaadil. Plankimisel kasutatavad malmkettad või -plaadid kaetakse õhukese abrassiivpastaga. Kaabitsemine koosneb kolmest läbimist. Esimene läbim - jämekaabitsemisega eemaldatakse mehaanilise töötlemise jäljed. Kasutatakse kitsa lõikeservaga kaabitsaid
metallikihi eraldamiseks detaililt. Kulunud viil läigib. Viili lõikevõime sõltub niihästi töödeldavast materjalist kui ka viili enda ja tema hooldamise kvaliteedist. Kulunud viile taastatakse järgmiselt: Liivapritsiga töödeldakse kulunud hambaid suruõhu abrasiivijoas. Juga suunatakse alguses piki raidevagusid, pärast aga risti hamba tagatahuga. Menetlus on jõukohane ainult kogenud töölisele. Keemilise söövitusega teritusel tuleb eelnevalt viili söövitada väävelhappe 5% vesilahuses. Nii vabaneb viil roostest ja mustusest. Seejärel rasvatustatakse viili seebi 5% lahuses. Pärast sellist ettevalmistust söövitatakse viili 5...8 min lahuses, mis koosneb 10% lämmastik- ja 10% väävelhappest ning 80% veest. Peale selle loputatakse viili vee ja leelislahusega ning hoitakse 30 min keevas vees. Elektrokeemiliselt taastades pannakse eelpool kirjeldatud viisil puhastatud viil
Viili lõikevõime sõltub niihästi töödeldavast materjalist kui ka viili enda ja tema hooldamise kvaliteedist. Keermespuksiga viilikäepide joon. 117 Kulunud viile taastatakse järgmiselt: Liivapritsiga töödeldakse kulunud hambaid suruõhu abrasiivijoas. Juga suunatakse alguses piki raidevagusid, pärast aga risti hamba tagatahuga. Menetlus on jõukohane ainult kogenud töölisele. Keemilise söövitusega teritusel tuleb eelnevalt viili söövitada väävelhappe 5% vesilahuses. Nii vabaneb viil roostest ja mustusest. Seejärel rasvatustatakse viili seebi 5% lahuses. Pärast sellist ettevalmistust söövitatakse viili 5...8 min lahuses, mis koosneb 10% lämmastik- ja 10% väävelhappest ning 80% veest. Peale selle loputatakse viili vee ja leelislahusega ning hoitakse 30 min keevas vees. Elektrokeemiliselt taastades pannakse eelpool kirjeldatud viisil puhastatud viil
annaabi.ee 
